"Kunstnik kaardil"Reio Aare, Tõnis Arjus, Andrus Kaurson, Helina Kõrm, Krista Mölder,Taavi Piibemann, Taavi Suits, Kristjan-Jaak Tammsaar, ReimoVõsa-Tangsoo, Riikka Tauriainen, Anu Vahtra, Ivar Veermäe, RaulViitungKuraator
Margot KaskAvamine 31. oktoobril
kell 17 Y galeriis (Küütri 2, Tartu)kell 18 Rael Artel Gallery: Non-Profit Project Space´is (Kompanii 3/5, Tartu)Näitused on avatud
Y-Galeriis 1. - 12. november 2006Rael Artel Gallery: Non-Profit Project Space'is 1. - 30. november 2006"Kunstnik kaardil" on maastiku mälu ja territooriumi tähendusvälju
uuriv projekt, mis kritiseerib ja hindab ümber paikaloksunud
maastikunägemise harjumusi.
Maastik pole esinevate kunstnike jaoks vaid infotühi
kontemplatsioonikeskkond – vaikuse ja vaba mõttelennu tingimus, vaid
ajast ja kogemusist küllastunud tihe kaos – maailm, mis uurimisel
osutub universaalselt toimivaks seostevõrgustikuks. Seetõttu
väljendavad praegused tööd flaami landskap'ist (tasapinnast ja
ruumist) lähtudes kaasaegseid alade ja ruumi jaotumise probleeme,
osutudes tegeliku maailma kaartideks. Kaart kui maailma mudel koondab
teavet ning vihjab samas ka sellesse sekkumise võimalikkusele.
Näitusel kohtuvad arhitektide/linnaplaneerijate (ideaalis
objektiivsed) maailma ülalt nägemisest ja teadmisest lähtuvad
vaateväljad kunstnike (lähtepunktis pigem subjektiivsete) maailma
erinevate kihtide vahelt, enese seest ja mõnikord pea-alaspidi kogenu
ulatusaladega.
Maailma ise ehitamise motiivistik kohtub selle jätmise ja
unustamisega, paikadest neile maandumata üle kulgemine viib erinevatel
tasanditel kohalejõudmisteni.
Täname:
AS Kulbert
Fotoajakiri Cheese
Eesti Kultuurkapital
EKA Fotokeskus
Indrek Sirkel
Mikk Heinsoo
Oskar Lutsu nim. Tartu Linnaraamatukogu
Tartu Kõrgem Kunstikool
Teet Grupp
Toomas Kalve
Info:Margot Kask5275531margot.kask@gmail.comY galeriiMargus Kiis
55680151
ygalerii@hot.ee
marguskiis@hotmail.com
www.ygalerii.4t.comwww.ygalerii.blogspot.comRael ArtelRael Artel Gallery
56229213
moskva80@moskva80.com
www.moskva80.com---
Y Galerii
Küütri 2, Tartu
T - R 11-18, L 12-16, P 12-15
Rael Artel Gallery: Non-Profit Project Space
O. Lutsu nim. Tartu Linnaraamatukogu keldris
Kompanii 3/5
T - R 11-18, L 11-16
A saal Krista Mölder lähtub (s. 1972) Bachelardi pesakujundist ning uurib selle kaudu
kodu kui maailma keskpunkti mõistet väljaspool materiaalsust.
E saal Reimo Võsa-Tangsoo (s. 1976) lahendab vana maastikupildi vormi ja selle
vaatamise harjumusi üksteise peale asetatud kaadritest moodustuva
panoraami abil. Paigutades vaataja ja vaadatava vahele hulgaliselt
takistusi ja tähenduskihte, laseb ta vaatajal kogeda erinevaid
lahendusi alates maastikku imbumisest kuni selle pinnalt tagasi
põrkumiseni - tühjusest tiheduse, maailma täidetuseni.
Vaataja seisab kõrgemal paigal ja silmitseb. Maastik laotub tema ees.
Ta ei pea midagi tegema. Ainult vaatab. Ja teab.
KoridorKristjan-Jaak TammsaarP saal
Ivar Veermäe (s 1982) seeria "Eikuhugiminekud" tegeleb ununenud paikade
alateadvuslikkuse, tingimisi olematusega.
Tema Tarkovski "Tsooni" ideed meenutavad inimtühjad igaveses
novembripimeduses ja roosas valguses räbalmaad sisaldavad
kõikmõeldavaid pinnakatteid ja ehitisi, ometi ühendab neid miski - nad
asuvad seletamatus kohas vahel. Vaheala annab mingil viisil edasi võsa
kui varasema eikellegimaa ideed, mille järgi teadvustatud inimeste ala
(linna, küla) ning teisest küljest eimillegi, ehk siis teadmatuseala
(võibolla metsa, naaberriigi, või ka päris avastamata või vastloodud
territooriumi) vahele jääb tinglik piiritsoon.
Teadvuse ja alateadvuse ähmast piiri saab kombates ja katsetades
kaugemale nihutada. Nii toimib ka Veermäe - iga tema pilt on avastus,
tükike selginevat ja kaardistuvat isiklikku terra incognitat. Nii
jõuab ta kusagile enda sisse ja teistest üha kaugemale.
T saal
Tõnis Arjuse (s. 1985) kokkupuude linna kui inimkultuuri tihedaima
kogumi/manifestatsiooni vastaspoole - metsaga - on kui sukeldumine
turvalisusse (rüppe, pungaks, looteks), milles täielik teadmatus
(Foucault' pimedusetõlgendus) või teadvustamatus (mets kui alateadvuse
metafoor) areneb vaadates üha mitmekihilisemaks elava ja suhtleva
väljenduseks. Kultuuriline teisesus - arusaamatus, mõistetamatus, müra
või kaos - osutub loovaks vaikuseks.
Vaadatava lahustumine pimeduseks juhatab vaataja tähelepanu
aatomitevahelisse tühjusse.