HARE CHRISTMAS, HARE WEIHNACHTEN! 23.dets - 31. dets 2008

Näitus HARE CHRISTMAS, HARE WEIHNACHTEN! pakub alternatiivi pühadekarusellile nii kirikutes kui ka kaubamajades. Näitus uurib jõulude tähendust nüüdisaegsele õhtumaa inimesile. Täpsemalt eestlasile. Seab vastakuti Jeesuse kui Jumalinimese käsitluse, kristliku pärimuse ning tänapäeva sekulariseerunud multikultuurse vaimu.
Näitusekülastaja saab aimu, mis need jõulud veel on? Mis on jõuludest saanud? Mis on jõulude tegelik sisu ja mõte? Kes on Jeesus, mis tähendust ta meile omab? Kuidas luua oma enda tootemit? Ja veel palju huvitavat… No, ja kui ta ei saagi selgeid vastuseid, siis küsimusi kindlasti. Ajugümnastika jõulukursus! – otsmiksagaras jõulumõte tursus!

Osalevad kunstnikud:
Berit Talpsepp, Alan Proosa, Akky Lippo, Kiwa, Madis Luik, Indrek Spungin, Chaneldior, Jaan Toomik, Raivo Raidvee.

Alan Proosa teostab vaatlusi läbi retrospektiiv-objektiivi jõuluootustest sõja-aegsete eestlaste peredes, kes jäidki jõule ootama.

Madis Luik küsib oma videoinstallatsiooniga, kuidas tänapäeva eesti inimene kirikus toime tuleb, kui ta sinna ainult jõuludel satub.

Indrek Spungin (tuntud ka kui Chungin), Alan Proosa ja Kiwa
kajastavad vormiliselt oma jõulualbumiga üldist jõulumuusika buumi
hooajal, mil Eestis näeb ilmavalgust pea poolsada helikandjat, mis on
1/2 aasta jooksul üllitatud kohaliku muusika massist. Sisulise poole
pealt on tegemist piiblilugude ning kristliku traditsiooni tekstilise
dekonstrueerimisega nihestatud popmuusika konventsioonide pinnal.

Akky Lippo katsetab maalitehnikaga, et uurida, kas igaühel on võimalik ise luua oma personaalne Jeesus.

Berit Talpsepp ehitab moodsa altari; seob kokku sarnaste nähtuste erinevad elemendid. Nendeks nähtusteks on traditsiooniline kiriku altar ning argipäeva transtsendeeriv klubikultuur ning viimase altar koos puldi ning plaadimängijatega, mille taga toimetab teispoolsust ja lunastust vahendav d.j.

Jaan Toomiku töö, mida tsiteerib ka näituse pealkiri, vaatleb globaalse silmaga sünkretistlikke jõuluriitusi Tallinna Vanalinnas.

Chaneldior esitleb skulptuuri "Secret Garden", peegelpinnaga tahukat, mille sees peidab end tema isiklik tootem - peegelpinna sees on tühik, milles asub staatiline "altar". see koos oma elementidega loob reaalsuse kontrollimatuse keskele teatava "ookeanilise tunde", mida mõnel juhul peetakse religioonide rohujuureks.

Raivo Raidvee toob traditsioonilise igihalja jõulupuu asemel tuppa led-kuuse.

Avamisel Indrek Spungini jõulualbumi esitluskontsert!

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakond

Indrek Spungin tänab Toomas Thetloffi ja Erkki Luuki

vt ERR Kultuuriuudiseid
http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=88940


pildistas Alan Proosa




Kuraator: Indrek Spungin




loe plaadiarvustust Areenist
http://paber.ekspress.ee/viewdoc/CA814C7E96D5B200C225755300464BE4






Chungin esitles plaati

Anna Maria Vaino, Piret Ellamaa, Kaie Irval, Tiia Põldmetsa ISE OLEMINE 7.dets - 21. dets 2008

Jõulueelne klaasikunsti näitus-müük

"Ise olemine tähendab pidevat võitlust endaks jäämise üle. Ise
olemine on pandud kokku miljonitest pisidetailidest. Tõeliselt ise
olles on need detailid omavahel tugevasti seotud ja nad ei nihku
paigast ega ohusta ise olemist. Kui need sidemed on nõrgad või koguni
lahti, on see oht tõelisele ise olemisele. Sel juhul võime kergesti
ise olemisest välja minna. Endasse tagasi tulemise eelduseks on
parandada ühendused nende komponentide vahel ehk luua täiuslik tervik.
Ise olemine on ainsaks ja veenvaks aluseks iseenda olemasolule."

Anna Maria Vaino, Kaie Irval ja Piret Ellamaa väljendavad Ise olemist
klaasobjektiga.

Näitusel osalevatest kunstnikest on Piret Ellamaa võtnud vaatluse
alla ise olemise väljaspool argipäeva ning suunab pilgu olemise
kõrgematesse sfääridesse.

Kaie Irval heidab pilgu ise olemisse tunnete ning meeleolude tasandil.

Anna Maria Vaino on vaadelnud ise olemise teemat asetades inimese
väikeste olevuste maailma. Olenemata sellest, kas me oleme inimesed
või väikesed putukad, on meie ümber vaja ruumi, millesse ISE ära
mahuks. Meie ISE muutub ja areneb ning võtab erinevaid olekuid, olles
kord vangistatud, kord vabanenud, siis jälle kirkalt õhuline. Kindel
on vaid üks – meie olemine jätab siia maailma oma jälje.


Tiia Põldmets on ise olemise otsingutes võtnud vaatluse alla naise
olemuse. Ta kujutab naise keha naise olemuse väljendusvahendina, mis
võib mõnel juhul olla palju kõnekam kui verbaalne väljendus. Esitatud
fotoseeria ühest küljest justkui illustreeriks naiseks olemise üht
etappi, teisalt aga puudutab kunstniku ise olemise võimalikkust argise
kõrval.

"Soovime, et näitus annaks igaühe ise olemisele avatud hetke vaikuses
ja selguses."

Näitust toetas Eesti kultuurkapital

Andres Sütevaka MAAILMA LÕPUALLEEL 25. nov -- 6. dets 2008

Näitusel esitleb kunstnik abstraktseid kollaaže ja kaht uut suureformaadilist maali. Endiselt on kunstniku jaoks olulised ekspressiivsus ja värvid - vastanduvad, karjuvad, lummavad.

Ehkki kunstniku jaoks on verivärsked tööd emotsionaalselt laetud ning kantud nii globaalses plaanis kui isiklikus elus toimuvast, siis väljapanek ei olegi nii depressiivne, kui pealkirjast võiks arvata... Pigem on Sütevaka seda usku, et maailma lõpus on kohvik või siiski pigem vinoteek.

Andres Sütevaka on sündinud 1971 a. ja kunsti õppinud Alar Nurkse käe all (1993-94), Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi kunstiosakonnas (1994) ning Tartus Konrad Mäe nimelises maalistuudios (1995-98).

www.hot.ee/sytevakandres

Näitust toetas Tartu Kultuurkapital.







Chungini jope oli sama maaliline

Mara Koppel-Ljutjuk TEISIPÄEVITI 4. nov - 22.nov 2008

Mara Koppel-Ljutjuk on lõpetanud 2001 a. Eesti Kunstiakadeemia maali eriala ning täiendanud end 2007 a. Valencia Kunstiakdeemias Hispaanias. Tegutseb ka kuraatori, näituste kujundaja ja aeg-ajalt maaliõppejõuna, on Eesti Kunstnike Liidu ning Eesti Maalikunstnike Liidu liige.

Näitus „Teisipäeviti“ vaatleb meie hinge argipäevaseid kogemusi perekonna, lähisuhete ja iseendaga suhestumisel. Läbi nende vaatluste on kunstnik enda ja oma lähedased samastanud näitlejatega, kes pildist pilti korduvad sümboliseerides argipäevast inimlikku ringlust.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

loe ka R-T Mossi Sirbis:
www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=7592:qteisipaeevitiq-ja-nagu-iga-teine-paeev&catid=6:kunst&Itemid=10&issue=3229

tudengite näitusprojekt MOTIVATSIOONI KUNST 21. okt -- 2. nov 2008

Nii näitust korraldavad noored kui sajad teised tudengid on käinud Southwesterni suveprogrammi raames U.S.As haridusliku sisuga lasteraamatuid müümas.

Southwestern on 150 aastat vana firma, mis tegeleb lasteraamatute kirjastamise ning müümisega. Southwesterni firma on teistest firmadest erinev - "uksest ukseni" meetodil kasutatakse müüjatena kõikjalt maailmast Ameerikasse sõitnud tudengeid, kes saavad firmalt profesionaalse müügikoolituse. Tudengid omakorda rakendavad neid teadmisi suvejooksul ellu. Parimad tudengid kutsutakse järgmisel suvel tagasi, siis õpivad nad peale müügitöö ka manageri tööd, juhtides endaga kaasa võetud
tudengite tiimi.

Noori motiveeritakse tulemuspalga ja eluks vajalike kogemuste saamisega nii töötegemiseks, suhtlemiskunsti parandamiseks kui ka erinevate eluliste situatsioonidega silmitsi seismiseks.

"Enese proovilepanekuga ihuüksi võõral maal õpib noor reaalses keskkonnas end paremini tundma ning saab teadlikuks, milleks ta võimeline on. Tegelikkus ei ole alati lust ja lillepidu, vaid ees seisab oma eesmärkideni jõudmise töö. Paljud tudengid seisavad suvekuudel esmakordselt silmitsi äraütlemistest tuleneva valu ja pisaratega.
Väljapanekuga kajastame harjumatult palju suhtlemisega kokkupuutumist. Koolis siiani oleme olnud kuulaja rollis. Kuidas vastupidine roll kellelgi esmakordselt välja tuleb, tekitab omakorda tundeid, millega tudengid töö käigus kokku puutuvad: motivatsioonipuudus, koduigatsus, vaimne ja füüsiline koormus, harjumatud ilmastikuolud, positiivne mõtteviis..."

Näituse üldeesmärk on noorte jaoks püüda analüüsida erinevaid emotsionaalseid ja praktilisi kogemusi, mida USA-s õpitud "müümise kunst" annab.
Autorid kasutavad palju juba olemasolevat alusmaterjali, mis on kogunenud mitme suvega USA-s töötades: motivatsioonikirjad, -kõned, -videod, fotod jne.

Kas kõik see viitab hirmutavalt ameerikalikult religioossele distsipliinile? Kindlasti ei saa tegemist olla lihtsalt ameeriklaste "ajupesuga", kui taustsüteemina ühiskond ka Eestis pidevalt enesemüümise oskustele rõhub.

Osalevad noored autorid:
Malle Pärtel – Tartu Kõrgem Kunstikool
Evelin Kuiv – Tartu Ülikool
Robert Šimko – Tartu Maaülikool

Eksponeeritavate fotode autorid : Marju Vares, Imbi Helm, Hanna Kruusamägi, Kaia Kuusler, Kalle Aron, Keiu Külm, Hiie-Maarja Lõhmus, Joanna Prääts, Ranol Kaseväli, Maria Puhm, Jaak Roosaare, Jaanus Leplaan, Maris Alver, Kaia Metsmaa, Kätlin Jaanson, Annika Toit, Silver Küngas, Martin Tammejuur.



näitust Motivatsiooni kunst toetavad Eesti Kultuurkapital, Tartu Kõrgem Kunstikool

Malle Pärtel tänab: Margus Tamm ja Argo Peever, Elina Noomen ning Andres Märtin.

Y- külaline MIKE HENTZ (USA/Shveits)

15. oktoobril andis Y galeriis loengu oma loomingust muusik, polümeediakunstnik ja organisaator Mike Hentz.

Mike Hentz viibib Eestis seoses KLIIMA, 48-tunnise performancega MoKSis, mis algab neljapäeval 16.oktoobril kell 20.00. Publik saab KLIIMAt kogeda laupäeval 18. oktoobril kella 18-20-ni. Tartust väljub samal päeval Moostesse ka eribuss kell 17.00 Kultuuritehase (endine pärmivabrik) eest. Samal õhtul vurab buss Tartusse ka tagasi.


Mike Hentz on sündinud 1954. a. Irvington, New Jerseyis. USA- šveitsi kodakondsusega muusik-/kujutav- ja polümeediakunstnik, kes elab hetkel Berliinis.

Ta on osalenud kahel korral Documental (Minus delta t/ Documenta Radio/Ponton bus / Culture Police (1986) VAN GOGH TV (1992). Korraldanud Piazza Virtuale raames rahvusvahelisi näituseid ja interventsioone (1992).
Osalenud alljärnevates projektides ja grupeeringutes: Defi Science Mental, minus Delta t, Padlt Noidlt, Frigo, Code Public, Radio Bellevue, Van Gogh Tv, Ponton, Odyssee, Hermesgroup, Universcity TV network, Eman network, Infermental video magazine, Garage Tv, Hexpo.
Loetletule veel lisaks rida töökohti juhendaja ja professorina (Freie Akademie der Künste Hamburg (1989- 1997) Stuttgart (2003- 2007) / Riia raadio ja telekooli nõukogu liige (2007)).
Osalenud muusikagruppides ja heliprojektides (Lux, Steve Garling, Cologne Music Connection, jne), meedia-uuringuprojektides: Ponton Media Art Lab, Van Gogh tv group, Eurekalabel (1993), Mediaprice Karlsruhe (2003).
Löönud kaasa raadiospetsiifilistes projektides alates 1979.aastast: Radio Bellevue Lyon , Radio Nova Paris, Radio X, Frankfurt, Documenta Radio Kassel, Bookfairradio Frankfurt, Theaterradio. Live esinemised Euroopas, Kanadas ,Jaapanis, Hiinas ja USA-s. Astub regulaarselt üles
interaktiivsete netiprogrammidega, on erinevate sündmuste ja festivalide korraldaja (Medusafestival 1997 / 2003, Poola ) ning meediakonsultant.


Tänud! Eesti Kultuurkapitali Kujutava- ja rakenduskunsti Sihtkapital, KLIIMA

www.mikehentz.com

Mihkel Kleis & Margus Tamm HORROR MIRROR 1.okt -- 18.okt 2008

Näitusel on eksponeeritud Mihkel Kleisi 11 maali ja Margus Tamme ruumiinstallatsioon.


Mihkel Kleis:

"Maalid on valminud käesoleval aastal. Enamus inspiratsiooni on saadud õudusfilmidest, siit ka näituse pealkiri. Tüüpilised motiivid, verised luukered kesköisel surnuaial, sõda ja sarimõrvarid jne., on oma äranägemise järgi moonutatud, mõnele on lisandunud isiklik mõõde, mõned on muutunud süngeteks karikatuurideks.

Mõned konkreetsed allikad: filmidest "The crimson cult", "Bird with a crystal plumage", "Captain Kronos vampire hunter", "Deranged", "The birds"; muusikast - Repulsion, Megadeth, Naked City..."


Margus Tamm selgitab oma ruumiinstallatsiooni järgmiselt:

"Welcome to my nightmare / pühendatud tarbekunstimuuseumi öövalvuritele

1. Alguses lõi J taeva ja maa
2. Maa oli tühi ja paljas ja pimedusoli sügavuse peal ja J hõljus vete kohal
3. Ja J ütles:"Saagu valgus!" Ja valgus sai
4. Ja J nägi, et valgus oli hea,ja J lahutas valguse pimedusest
5. Ja J nimetas valguse päevaksja pimeduse ta nimetas ööks."


Näitus-müük. Lisaks on võimalik soetada Mihkel Kleisi CD-d soundtrackiga, mis loodud Lylian Meistri näitusele "1001".

näitust Horror Mirror toetab Eesti Kultuurkapital
Tartu Kunstimuuseum toetas Mihkel Kleisi kolme maali äraostmise väärtuses

kuula Indrek Grigori intervjuud :
tartumuliseb.net/blog/?cat=9#