22. septembril algusega kell 18.00 toimus järjekordne Y-kohtumine, kus MoKSi residentkunstnikud räägivad oma loomingust. Ettekanded on inglise keeles.
Septembrikuus võõrustab MoKS jaapani fotograaf Kanako Sasakit ja poola-iisraeli kunstnikepaari Irena Biechonskat ja Jerzy Biechonskit. Eri maailmajagudest ja eri põlvkondadest kunstnikke seob kirg ajaloo ning selle valguses paljastuvate isiklike ja kollektiivsete lugude vastu.
Jaapani naisfotograaf Kanako Sasakisündis Sendai linnas 33 aastat tagasi. Ta õppis kunsti ja fotograafiat (Royal College of Art, London; School of Visual Arts, New York) ning ajakirjandust (Ithaca College, Ithaca). Ta on näidanud oma loomingut mitmel pool maailmas ja tema tööd on leidnud äramärkimist real rahvusvahelistel fotonäitustel (näiteks, VOCA Award, Magenta's Emerging Photographers, MINI Photo Award,
The Golden Light Award, Personal Documentary).
Kanako Sasaki: “Kasutan oma loomingut selleks, et uuristada pinnale aega, et pääseda ligi ajaloole ja lahkunutele. Vaatajate ja mu soovide vahel tekib töid vaadates samu momente kogedes ühendav jõud.
Minu jaoks on “aeg” materjalina väga paindlik. Ma tahan enese jaoks hetki, mälestusi ja ajalugu dekonstrueerida. Ma avastan oma kujutlusmaailma, mis on inspireeritud mu lapsepõlvemälestustest või lugudest, mida olen näinud või lugenud.
Näiteks töö “Anne's signal” (Anne signaal), kus ma taasetendan naiivsel viisil Anne Frangi karakterit. Seda pilti ei saa võtta kui performance dokumentatsiooni, vaid kui ilukirjanduslikku/ dokumentaalset narratiivi, mis põimub minevikuga ühte.
Nagu näha võib, olen huvitatud ajaloost, eriti pärastsõjajärgsest ajast tänapäevani. Ma tahan, et mu töö seostuks ajaga, selle kiiruse ja kestvusega. Soovides peatada kiirust ületan norme, misjärel võin ajalooga süütult manipuleerida. Kui ma külastan ajaloolisi paiku (nagu näiteks Karosta, Lätis, koht kus Vene armee ründas 1904.a Jaapanit Vene-Jaapani sõjas), siis lähen ma ajas tagasi või leinan sõjasündmust. Fotograafia püüab kinni vaid pinnapealse aga paradoksaalsel kombel tahan ma, et mu pildid portreteeriksid tundlikku kohta, mis on maetud aja pinna alla.
Viimane projekt, mille kallal ma töötasin, on Jaapani II maailmasõjajärgsest diasporaast Lõuna Ameerikasse. Avastasin, et Boliivias on asula nimega “Colonial de Okinawa”, mille elanikeks on Okinawa saarelt väljarännanud. Seda asundust ei saa võrrelda ühegi teise Jaapani asundusega väljaspool emamaad. See on väga eriline koht, seda organiseeritud väljarände tõttu, mille kutsus ellu Boliivia valitsus selleks, et päästa Okinawa elanikud pärast Jaapani kaotust Ameerika Ühendriikidele II maailmasõjas.
Selle projektiga soovin panustada uutele põlvkondadele, kes ei ole kogenud sõdasid (mina kaasa arvatud). Ma tahan tänapäevale edasi anda detaile väljarännanute lugudest ja nende ajaloost. Foto ja video abil tahan ma edasi anda likumise, aja ja ruumi ideed. Usun, et need optilistel läätsedel baseeruvad meediumid suudavad hästi väljendada aja ja mälestuste ideed ning lood jõuavad inimeste südametesse.”
www.kanakosasaki.com
Irena Biechonska ja Jerzy Biechonski
Poola päritolu kunstnikepaar Irena Biechonska ja Jerzy Biechonski elavad Iisraelis. Vaatamata auväärsele eale on Irena ja Jerzy väga aktiised, nad reisivad ja töötavad erinevates külalisateljeedes maailmas ja näitavad oma loomingut.
Kunstnikepaar loob eraldi taieseid aga nende loomingu ühisnimetajteks võiks olla isiklik ajalugu- kollektiivse ametliku ajaloo valguses. Määratuks allikaks nende loomingus on kahtlemata kirev isiklik kogemustepagas.
Jerzy Biechonski sündis 1930. a Poolas. II Maailmasõja ajal võitles ta Poola partisaniarmees ning osales 1944. a ülestõusus Varssavis. Aastatel 1945-47 jätkas ta põranda-alust võitlust kommunistide vastu. 1957. a emigreerus ta Poolast ja alates 1990. aastast elab ja töötab ta vaheldumisi Poolas ja Iisraelis. Oma loomingus lahkab Jerzy Biechonski sõda. Kasutades allikana isiklikku kogemust ja tänapäeva meedia vahendatavaid materjale. Tema loomingu vormiks on graafika ja assamblaazid.
Irena Biechonska sündis Poolas 1929. a. Alustades tekstiilikunstnikuna on ta nüüdseks jõudnud välja skulpturaalsete installatsioonideni, milles ta kasutab röntgeni ülesvõtteid, valgust, meditsiinivoolikuid, fotosid, tekste ja kangaid. Need materjalid mängivad tema loomingus olulist rolli, nad on laetud oma algupärase infoga, kandes minevikku ja ajalugu ning on mitmel viisil seotud Irena Biechonska enese elukogemusega. Oma loomingulises keeles loob Irena uusi väärtusi teada-tuntud kontseptsioonidele. Ühest küljest näitab ta vaatajale oma isiklikku universumit, teisest küljest peidab ta selle erinevate kihtide alla. Tema tööd võimaldavad vaatajal avastada peidetu ja nähtamatu suurt jõudu.
MoKSi 2009. aasta tegemised on toetatud alljärgnevatest allikatest:
EV Kultuuriministeerium, Hasartmängumaksu Nõukogu, Eesti Kultuurkapital, Programm Kultuur 2007-2013, Tartu Linnavalitsus.
Täname koostöö eest Mooste vallavalitsust
MoKS
