"maa all, sügavast maapõuest väljavoolanud savist, mullast ja svastikast (pühast keerisest) tehtud olend ärkab ellu. keha: savi, ent ka muld. käikude korrutuv rütm, millele liitub
/…/
käikude avamisel
leitakse keegi
kes ajab rahumeeli
oma asja"
URIAADI LÕPP
erkki luuk
Kunstnik (tekst, etendus, installatsioon, heli, skulptuur, maal, keskkond). Üle 50ne erineva projekti nii Eestis kui välismaal, üksi kui ka grupis
erkkil@gmail.com
http://ut.ee/~el
c:
chaneldior, chaneld:or, chaneldyor, kunstnik, anon porxi õpilane, Tanel Rander
tanelr@hotmail.com
http://chnldr.blogspot.com
*
Näitus jääb avatuks kuni 11.detsembrini 2010
Tänud: Eesti Kultuurkapital, OÜ Ahjutarve, Tõnis Kriisa, Enn Tegova, Martiini
http://www.youtube.com/watch?v=MEu1VMaGTrU
Anti Saar ARTISHOKIS:
http://artishok.blogspot.com/2010/12/uriaadi-lopp-katafalk-kata-end.html
Andri Ksenofontov võtab muu hulgas kokku Sirbis:
www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=11852:cityscape-ehk-mida-me-aasta-jooksul-tallinna-linnagaleriis-linna-kohta-teada-saime&catid=6:kunst&Itemid=10&issue=3328
*
URIAADI LÕPP
näituse kaastekst
LOOMINE
maa all, sügavast maapõuest väljavoolanud savist, mullast ja svastikast (pühast keerisest) tehtud olend ärkab ellu. keha: savi, ent ka muld. käikude korrutuv rütm, millele liitub
…
keset pimedat, küntud põllul tõstab keegi käe. kusagilt kaugelt, otseguii puu sisemusest, väjaroomanud vähk, lendab aeglaselt põllu kohale kumisev hääl:
"tulge üles, inimese lapsed!"
ja vaata, aeg peatub, ja --- kas mööduvad sajandid, pimedad, ulgumisega täidetud aastad või ljööd --- kui maa-alune jaam tõuseb
ja vaata! --- maa-alune jaam tõuseb --- kunajuures ta palgeilt voolab maa-alune põld nagu rott, kungang-guii ta põllusisemusest esile kerkib. esmajoones ilmub nähtavale tema päälagi; seejärel nägu, tundmatu, sõnulkirjeldamatu. hullunult küntud vagu nagu volframtuul pühib üle tema rindkere ja kubede, guii ta ennast püstloodis esile kerib. selne olend --- inimg-guii --- elav ärganu poeg --- kerib ennast üles tikksirgelt, nagu pott. hämaruses kerkib ning jarub tema ustav päävars nagu londiga turvistatud ööbik või kukk
sümmeetrilises ning õelas kabinetivaikuses elab --- justnagu põllul --- maa-aluses kabelis sündinu, elav ärganu poeg, justnagu kukk
VÕÕRAS KULTUUR
(imelise, pähekukkuva jõu figuurin) -- justnagu rahe, äike, vihm, ootamatu, sülg, või gong. justnagu taevast väljasülitatu, imelistest välkudest tabatu ning ümbritsetu, otsekui tähelepanuväärsel, siiski varjatuks jääval väljal, ööl, kombel, ning ööl
täielik võõrapärasus: vormilt laialivalguv, üleujutatu, täissitutu -- justnagu rohutirts, aganik, leegion või kukk -- kuid täiesti sümmeetriline, elav, korrapärane, karjuv. elav
ärganu poeg -- tabatuna ühel väljal, justnagu ööl
JORDIIN
Kalade kuningaks tõusnud on särg,
Ta kuulutab:
Kätte on jõudnud jordiinide märd
Jordiini triumviraat, kolm kuningat käsivad kanda laiali kalmud, et hävineks vana resiim, et jahtuksid ahjud ja langeks uriaat.
Jordiini konglomeraat - suur saavutus ajaloos evolutsiooni, veel suurem jordiini
SISSETUNG
Jordiini triumviraat, kolm kuningat all, kus kerkib juur:
Atavisti sissesööt - pääldises seisab: kanda laiali kalmud, et jahtuksid ahjud ja tunglad, et tuklad ei lõkendaks aal.
KOPROFAAG
käikude avamisel
leitakse keegi
kes ajab rahumeelselt
oma asja
JURTUUR
Saabub võõras
Ahjusavist kööb
Kääbus, labüdioom, kaevandab ahju alt brikette ja linnast, stritslit.
Sügava metsa keskel, rusudena samblasesse auku vajunult, avab tonnide viisi oma ainsat silma hiigelsuur puravik. Juba valmis pandud raiesmik, juba puuraidur. ”Anna mulle hirmsasti kirvest, anna mulle hirmsasti kirvest!”
Savist ulgumere, tühi, kõle: jässakad habetund mehed sõuavad paadis, labidad käes ja mulksub savi, kere
*
pildistas Kaisa E
