"Warning! Fragile. People in boxes"Näitus on avatud: 04.11.-20.11.
Näitus avatakse 4. novembril kell 17:00.
Osalevad kunstnikud: Helen Arov, Helo Irik, Getter-Kadi Kaldma, Liis Kalmet, Kadri Kõiv, Angela Maasalu, Elis Mets ja Kadri Nikopensius.– fragile, handle with care!Tegemist on küll Tartu Ülikooli maaliosakonna III kursuse üliõpilaste ühisnäitusega, kuid siiski noorte kunstitudengite koolivälise projektiga. "Warning! Fragile. People in boxes." näituse teosed on sündinud ennekõike seoses maailma vaatlemise ja strukturaliseerimis-problemaatikaga, "teise" defineerimise ning enesepositsioneeringutega.
*
Helen Arov: "Inimene ümbritseb end alati teatud kuvandiga. Soovib luua puhvri enda ja teise inimese vahel. Me kohandame end normidega, et meid võetaks omaks, aktsepteeriks. Samas soovime pidevalt ka teisi inimesi lahterdada, lihtsustada. Hirm teadmatuse ees taandub ja jääb kusagile kastist väljapoole."
Helo Irik: "Teoses kujutan oma perekonna naisi: ennast, vanaema ja vanavanaema umbes kahekümneaastastena - ajahetkel, kui kogu elu veel ees seisab. Meis kõigis on midagi sarnast, aga samal ajal mõõtmatult erinevat. Just neid sarnasusi ja erinevusi olengi püüdnud lõuendile manada."
Getter-Kadi Kaldma: "Narva mnt ühiselamu elanikuna on lifti kasutamine kujunenud argiseks elamuseks. Väikesesse halli kasti on lubatud kokku suruda ligikaudu viis inimkeha. Tipptunnil leiavad aset kokkupõrked, kus inimesed on pressitud tihedalt teineteise vastu: valulikud ja kivistunud ilmed, pilgud naelutatud nii põrandale, seintele kui lakke."
Liis Kalmet: "Üks tavaline korterelamu on süsteem, mis mahutab endasse suurel hulgal karbikujulisi tubasid, karbikujulistes korterites ja nende omanikke. Iga karpkast on justkui „oma nägu“ ja „naabrist erinev“ – akendel on omapärased lillepotid ja kõigi akende ees on erinevad kardinad. Iga kast püüab õhukese seina taga varjatud saladusi."
Kadri Kõiv
"Tourbillons
Regardez ces jeunes enfants comme tournent au fond d'eux des
tourbillons oranges et bleus qui s'échappent par des cris
et des rires !
Les adultes eux, ont les oreilles toutes fragiles, la gorge nouée - et
puis leurs yeux ! petites lueurs ! Ils ne voient plus désormais
que leur quotidien à eux ligoté." / Julien Blewaski
"Keeristorm
Vaata neid väikesi lapsi, kuidas neis keerlevad sinised ja oranžid
keeristormid, tuues kuuldavale naeru ja hüüdeid.
Neil täiskasvanutel aga on tundlikud kõrvad, nende kõri on kinni ja
nende silmad - hääbuv valgus, kõik mida nad vaevu näevad on nende
köidikutes igapäevaelu."
Angela Maasalu: "Maal "Werner" keskendub kohvikute "tädikeste kultuurile" ja kitsamalt ühele konkreetsele vanadaamile, kes on ilmselt igale Werneri külastajale tuttav. Kujutan teda tema igapäevasel kohal - kohviku uksest sisse tulles vasakut kätt.
Ta istub enamasti üksi. Tundub, et suurem osa tema päevast seisnebki Wernerisse tulekus, et seal tunde süüa vaid Werneri soolaseid pirukaid, salateid ja kooke ning taksoga koju sõita. See on tema väljakujunenud muutumatu muster - ja kas ta ise kardab seda murda? Pildistasin teda salaja, sest kartsin luba küsida - tundub, et teda ärritaks igasugune ootamatu kontakt."
Elis Mets: "Kust läheb piir iseendaks jäämise ja väliste mõjutegurite vahel? Tihti väidetakse end olevat keerulised isiksused omapärase sisemaailmaga, ent ometi võib ka massiga mitte kaasa minejaid paigutada vastavasse stereotüüpi. Kas need omadused, mis väidetakse olevat endile ainuomased, tulevad ikka enese seest või hoopis ümbritsevast keskkonnast alateadlike mõjutuste või vastureakstioonidena?"
Kadri Nikopensius: "Tänavapilti dokumenteeriv töö „Оболонь” kujutab vaesel elujärjel olevat meest, kes kõnnib mööda Tartu Roosi tänavat, käes kaheliitrine Oboloni õllepudel. Mingisuguse "kastisolemisega" ta ennast ei seosta, tal ei ole vaja. Keegi ei märkagi teda, ta lihtsalt kõnnib mööda tänavat."
