TALLINNA MOTIIVID -- maalid Mart Lepa kogust 12 -- 24 detsember 2006

TALLINNA MOTIIVID

12 – 24 detsember näitab kunstikoguja Mart Lepp Tartua Y galeriis Tallinna vaateid.

Exhibition of paintings about Tallinn.

Eesti kunstnikud on ikka maalinud linnavaateid ning näib, et paremik neist kujutab Pariisi, Tartut ja Tallinna. Sellele näitusele on valitud nelja silmapaistva maalikunstniku loodud Tallinna motiivid. Ehkki erinevad oma natuurilt ja käsitluslaadiltki, on nende loomingus palju lähedast, ühist, mis õigustab ka nende loomingu koos eksponeerimist.

Lepo Mikkol valmisid esimesed Tallinna-ainelised tööd kohe pealinna kolides. Maalist "Oleviste"(1945) on tal kaks varianti, näitusel on suurem ja ka maaliliselt huvitavam teos. Mikko ei kujuta sõjast laastatud linna, ent oma aeg ei puudu selleski vaates Tallinnale. Nii näeme maali esiplaanil purustatud hoonete asemele uuskolonistidele püstitatud barakke. Linnameeleolu tabab kunstnik peenelt ka talvises agulimotiivis "Suitsevad korstnad" (1945), mille ta ise on hiljem lõiganud kaheks tükiks. Viiekümnendate aastate alguses, stalinistliku aja kõige karmimatel aegadel, kaotas Mikko looming isikupära. Iseloomulikuks teoseks sellest ajast on maal "Gaasi Tallinnale" (1950). Viiekümnendate keskpaiku püüab kunstnik taastuda vahepealsest mõõnast ning jätkab rafineeritud impressionistina (Tallinna laht, 1955; Talvine linnamotiiv, 1958), millest varsti jõuab struktureeritud elunägemuseni.

Valdur Ohakas oli suurepärane Tallinna motiivide looja.Kuuekümnendail aastail maalis ta linnapilte palju, ikka võis teda kohata kusagil maalimas. Ohaka linnavaadetest peab kohe esile tõstma maale vanalinnast. Andeka kunstnikuna tabab ta iga paiga ehedust, omalaadset meeleolu, ei lasku kunagi sellisesse piltpostkaardilikku ilutsemisesse, mis sageli iseloomustab vaateid ajaloolisest Tallinnast. Ohakas leiab ridamisi motiive teistestki kohtadest linnas, maalib sageli Kadriorus, Meriväljal, loob ka ekspressivseid tööstusmaastikke.

Tallinna vaated olid vaikelude kõrval Olav Marani varases loomingus tuntud ning ka hinnatud teosed. Nüüd on veidi koomiline, et parim neist "Talvine linnamotiiv" (1962) ei ole eksponeeritud KUMUs, kus ripuvad mõned palju tagasihoidlikumad vaated. Ent just sellele maalile sai tookord osaks kurjustav parteiline kriitika. Ärritas kõik see, mis on maali vooruseks - taolist veidi hüljatud, lagunenud tööstusmotiivi ei soovitud näha, kunstnikelt oodati sotsialistliku tööstuse kujuteldava võidukäigu jäädvustamist. Maran maalis harvem vanalinna (Talvehämarus, 1977), tihti näeme ta maalidel lummeuppunud agulimotiive ning parimaid neid iseloomustab intellektuaalne emotsionaalsus (Ravi tänava motiiv, 1995).

Peeter Mudist leidis oma varasematele linnavaadetele ainet sadamapiirkonnast, ent on maalinud suurepäraselt ka vanalinna (Motiiv vanalinnast, 1965; Niguliste, 1981). Aastal 2001 valmisid tal neli graafilist lehte Tallinna motiividega, millest on näitusel eksponneritud mitmeid erinevaid seisundeid ja värvivariatsioone. Väga huvitava lõpplahenduseni jõudis ta lehes "Visioon Toompeast", kus arhitektuuri piirjooned taanduvad hõõguvasse värvikirkasse abstraktsusesse. Omalaadsed nägemused Tallinnast on ka Mudisti ovaalne "Tallinna vaade" ning laevadega "Tallinna motiiv". Viimase proovitrükke tehes hüüatas kunstnik rõõmsalt:"See on nagu Granada!" ja lõikas sealsamas plaadile ka oma nime.

Näitus „Tallinna motiivid“ avatakse Y galeriis 12. detsembril kell 18.

Mart Lepp

tel: 600 97 44

A saal -- industriaalne Tallinn

Valdur Ohakas "Maardu" ("Maardu") 1964 õli (oil)


Olav Maran "Vaade paberivabrikule" ("View to the Paperfactory") 1960


Peeter Mudist "Enne Linnahalli" ("Before the City Hall") 1968 õli

Lepo Mikko "Suitsevad korstnad" ("Smoking Smokestacks") 1945 õli

Olav Maran "Talvine linnamotiiv" ("Brumal Citymotive") 1962 oil

K saal -- graafika (graphics)



Peeter Mudist "Tallinna motiiv -- graafika teine seisund" ("The Motive of Tallinn -- the Other State of Graphics") 2001 linool (lino cut)


Peeter Mudist "Visioon Toompeast" ("Vision of Toompea") 2001 linool


Peeter Mudist "Tallinna motiiv" 2001 linool


Peeter Mudist "Tallinna motiiv" 2001 linool


Olav Maran "Tänav" ("The Street") 1960 vineer (veneer cut)


K saal



Peeter Mudist "Vaade vabriku õuele" (The view to the courtyard of factory") 1965 õli


Valdur Ohakas "Tallinn lipuehtes" ("Tallin in Flags") 1963 õli


Lepo Mikko "Talvine linnamotiiv" ("Wintertime Motive") 1958 õli


P saal -- vanalinn (old town).






Olav Maran "Talvehämarus" ("The Brumal Darkness") 1977 õli


Lepo Mikko "Oleviste" ("St. Olaf Church") 1945 õli


Lepo Mikko "Tallinna laht" ("The Tallin Bay") 1955


Valdur Ohakas "Tallinna gootika" ("The Gothic of Tallin") 1970 õli


Valdur Ohakas "Linnamüür" ("The Wall of City") 1964


Peeter Mudist "Niguliste" ("St. Nicolaus Church") 1981

Valdur Ohakas "Aida tänav" ("Aida street") 1990


T saal




Valdur Ohakas "Pikk jalg" ("Pikk Jalg Street") 1963


Valdur Ohakas "View to Tallinn III" 1963


Lepo Mikko "Suitsevad korstnad II" ("Smoking Smokestacks II") 1945 õli


Valdur Ohakas "Kadrioru trammipeatus" ("Citywagon Stop in Kadriorg") 1960


Olav Maran "Ravi tänava motiiv" ("Motive of Ravi Street") 1955

Tartu Fotokala "Ajateljel" 29 november -- 10 detsember 2006

Ajateljel
See on rühmituse Fotokala ühisprojekt, kus fotograafid jäädvustasid terve juunikuu vältel iga päev ühe kaadri. Kokku pidid erinevatel päevadel tehtud pildid moodustama seeria. Õige hetke valimine, selle ette aimamine ja seeriasse sobitamine tegid pildistamise põnevaks jahiks. Päeva, mil pilt jäi tegemata või võte ebaõnnestus tähistab must kaader - must päev.

Projekti - iga päev vaid üks kaader - on Fotokala Tartu rakuke teinud juba mitmel eelneval aastal. Algselt olid reeglid karmimad, iga päev võis teha vaid ühe võtte, kui klõps tehtud, siis sel päeval uut pilti enam teha ei saanud. Kitsendavaks tingimuseks oli ka ühekordne filmikaamera. Vahel võis sel moel päeva parimat hetke oodates nii mõnegi hea kaadri maha magada ja päeva lõpetada juhusliku klõpsu või sootuks musta kaadriga. Seekord muudeti reeglid veidi paindlikumaks, lubatud olid duublid, kaameravalik oli vaba ja kaasati fotokalasid üle eesti. Osalesid nii amatöörid kui professionaalid, kes kõik kokku saanud tänu netilehele http://foto.kala.ee (sealt ka nimetus fotokalad)

Näitusele valiti viis seeriat, mis teiste hulgast silma paistsid. Kõik fotograafid olid lähenenud teemale "Ajateljel" veidike erinevalt.


lisainfo:
Daisy Lappard
52 67 672
kroosu@hot.ee

A saal

Jassu Hertsman alias Juss pildistas ajaleheväljalõikeid, valides igat päeva enim iseloomustava uudisfoto eesti päevalehtede lehekülgedelt. Läbi tema seeria "Aja leht" pääsesid näitusele ka need fotokalad, kes tegid oma igapäevatööd lehefotograafina ning projekti jaoks aega ei leidnud.








E saal
Daisy Lappard alias Sinine tajus vajadust näidata, kus ta hetkel viibib. Nõnda sündis seeria "Kohaloleku kontroll" kus autor jäädvustas oma päevaseid tegemisi, ennast kaadrisse sättides. Mõnel pildil paistab ta peeglist, teisel näeb vaataja vaid tema varju. Enamuste piltide peal on jäänud aga fotograafi varbad, seda tänu ülilainurksele panoraamkaamerale ja vertikaalkaadritele. Daisy Lappard oli ka ainus, kes üritas päeva parimat hetke ette näha, pildistades vaid kaadri päevas.












P saal

Naatan Haamer alias Naat valis oma seeria alateemaks "Rutates peatustega" ja pildistas kolmel järjestikusel päeval kiirustavaid inimesi ning igal neljandal peatuseid ehk rahulikumaid tegevusi. Pildistamisel kasutas ta fotograafilist võimendusvahendit - pikka säriaega. Nõnda said möödujad jutilise liikumisefekti ja mõjusid rutakamatena kui ehk muidu paistaks.

Naatan Haamer:
Öeldakse: ei ole aega. Öeldakse: on kiire. Öeldakse: peab ruttama. Kord tundsin üht vana meest, kes liikus alati rutakal sammul. Ta tundis paljusid, möödudes viipas alati tuttavatele aga ei mallanud peatuda. Kui keegi soovis temaga pikemalt mõne asja üle arutada, teatas ta „ei ole aigu”.

Mind hakkas huvitama küsimus, kuidas siis ikkagi on, kas on aega või peab aina ruttama? Seepärast otsustasin oma juunikuu igapäevase pildistamise pühendada statistilisele vaatlusele. Siin see tulemus siis ongi, kolm päeva rutates neljas päev peatus.






















Janar Kull alias Janograf otsis kuu jooksul kõikjalt põnevaid varjusid. Tema seeria "Varjud" on ehk kõige meeleolukam ja visuaalselt nauditav. Iga kaader mängib ka üksikkaadrina, ootamata enda kõrvale järgmist.














T saal

Mari Plakk alias Mari pildistas ülesse aga omamoodi alfabeedi. Tema seerias "Ajatähestik" tähistab iga pilt ühte tähte, olgu selleks siis pildil leiduv detail, tegevus või emotsioon. Kes leiab neid rohkem, kas autor või vaataja?