By Fideelia-Signe Roots |
Olete lahkesti palutud neljapäeval, 22. jaanuaril Tartu Ülikooli endises kirikus (Jakobi 1, Tartu) toimuvale järjekordsele arhitektuuri välkloengule. Õhtu moderaator, arhitekt ja füüsik Kaja Pae toob lavale kokku kuus esinejat, kes küsivad, mida me peame silmas, kui kasutame mõistet “kaasaegne” ning kas paneelelamurajoonid on oma aja ära elanud.
NB! Tallinnast saab loengule eribussiga, vt detaile altpoolt.
---
Mõni uudne teos või ruum võib mõjuda haakumatu utoopiana, mõni aga ehmatavalt kaasaegsena, määratledes kaasaegsust viisil, millest meil seni polnud aimu. Viimast sorti teos toob välja õhusoleva nähtamatu ja laseb ümbritseval paista uues valguses, luues viljakaid ja toimivaid seoseid. Nii toovad kaasaegsed teod esile kaasaegseid suhteid.
Eesti paneelelamupiirkondadele iseloomulik vabaplaneering on 20. sajandi kõige jõulisem ruumiuuendus. Umbes 30% Eesti elamufondist on vabaplaneeringulistel aladel, ometi on need piirkonnad kuni viimaste aastateni laiemast arutelust kõrvale jäänud. Kas need piirkonnad vajavad muutusi ja millisteks tegudeks oleme võimelised kaasajal? See lai teema tekitab üle-elu suurusi küsimusi, kuid õigupoolest tuleks arutleda meie (kaasaegsete) vajaduste ja elukorralduse üle.
Vabaplaneeringu aladel on reeglina linna suurim elanike tihedus, kuid seda linliku kompaktsuse eelist pole osatud seni ära kasutada, nagu ehk muidki ootamatuid-uudseid kvaliteete. Uudne ruum on jäänud justkui omaks võtmata, vahel tajutakse seda ruumi kuuluvana möödunud ajaloolisusse, oskamata märgata kaasajas avanevaid võimalusi.
Välkloengu ajaks taasavatakse spetsiaalselt üheks õhtuks Annelinna visioonikonkursi näitus “A(nne)linnad”, kus lisaks konkursitöödele saab tutvuda Annelinnaga seotud kunsti- ja kirjandusloominguga. Pikem tutvustus https://
MODERAATOR
Kaja Pae
ESINEJAD
Toomas Tammis, arhitekt
Margus Ott, filosoof
Kadri Leetmaa, linnageograaf
Daniele Monticelli, semiootik
Madli Maruste, linnasotsioloog
Jaak Tomberg, kirjandusteadlane
TOETAB
Eesti Kultuurkapital
KORRALDAB
Eesti Arhitektuurikeskus
Merike Krais, projektijuht,
+372 50 74 991, merike@arhitektuurikeskus.
VÄLKLOENGUD
Välkloengute eesmärk on kutsuda avalikkust kaasa mõtlema ja arvamust avaldama meid ümbritseva avaliku ruumi kujundamisel, tekitada arhitektuuriteemadel avalikku arutelu ja viia ühiskonda arusaamist, et arhitektuur on meie kõigi asi. Välkloengute raames tutvustavad erinevate elualade esindajad 9-minutilise ettekande jooksul oma seisukohti etteantud teemal, misjärel toimub avatud diskussioon esinejate ja kuulajate vahel. Varasematest välkloengutest: http://
TASUTA
Tallinnast saab välkloengule ka eribussiga, mis väljub 22. jaanuaril kell 16:00 Mere pst busside parklast ehk Vene Kultuurikeskuse eest. Tagasi hakkab buss sõitma orienteeruvalt kell 22:00.
Täispilet Välgule ja tagasi maksab 10 €, üliopilased, õpilased ja pensionärid 7 €.
Eribussile saab end kirja panna siin: http://
Sündmust illustreerivad kaadrid on pärit Fideelia-Signe Rootsi teosest “Annelinna apoteoos”. Moderaator Kaja Pae sõnul võiks mõni neist kaadritest vabalt olla Agambenil esseekogu “What is an Apparatus” kaanepildiks: “Kaasaegsus tähendab näha oleviku pimeduses valgust, mis liigub meie poole meieni jõudmata. Seepärast ongi kaasagsed nii harv nähtus. Ja seetõttu on kaasaegne olemine ennekõike julguse küsimus: lisaks võimele hoida pilk kindlalt ajastu pimeduses tähendab see võimet näha selles pimeduses valgust, mis meie poole liikudes meist lõpmata kiiresti eemaldub. Ühesõnaga: olla täpselt kohtumisel, millele ei ole võmalik jõuda.”
Aitäh Signe-Fideeliale loa eest illustratsioone kasutada.