Thursday, December 07, 2006

Tartu Fotokala "Ajateljel" 29 november -- 10 detsember 2006

Ajateljel
See on rühmituse Fotokala ühisprojekt, kus fotograafid jäädvustasid terve juunikuu vältel iga päev ühe kaadri. Kokku pidid erinevatel päevadel tehtud pildid moodustama seeria. Õige hetke valimine, selle ette aimamine ja seeriasse sobitamine tegid pildistamise põnevaks jahiks. Päeva, mil pilt jäi tegemata või võte ebaõnnestus tähistab must kaader - must päev.

Projekti - iga päev vaid üks kaader - on Fotokala Tartu rakuke teinud juba mitmel eelneval aastal. Algselt olid reeglid karmimad, iga päev võis teha vaid ühe võtte, kui klõps tehtud, siis sel päeval uut pilti enam teha ei saanud. Kitsendavaks tingimuseks oli ka ühekordne filmikaamera. Vahel võis sel moel päeva parimat hetke oodates nii mõnegi hea kaadri maha magada ja päeva lõpetada juhusliku klõpsu või sootuks musta kaadriga. Seekord muudeti reeglid veidi paindlikumaks, lubatud olid duublid, kaameravalik oli vaba ja kaasati fotokalasid üle eesti. Osalesid nii amatöörid kui professionaalid, kes kõik kokku saanud tänu netilehele http://foto.kala.ee (sealt ka nimetus fotokalad)

Näitusele valiti viis seeriat, mis teiste hulgast silma paistsid. Kõik fotograafid olid lähenenud teemale "Ajateljel" veidike erinevalt.


lisainfo:
Daisy Lappard
52 67 672
kroosu@hot.ee

A saal

Jassu Hertsman alias Juss pildistas ajaleheväljalõikeid, valides igat päeva enim iseloomustava uudisfoto eesti päevalehtede lehekülgedelt. Läbi tema seeria "Aja leht" pääsesid näitusele ka need fotokalad, kes tegid oma igapäevatööd lehefotograafina ning projekti jaoks aega ei leidnud.








E saal
Daisy Lappard alias Sinine tajus vajadust näidata, kus ta hetkel viibib. Nõnda sündis seeria "Kohaloleku kontroll" kus autor jäädvustas oma päevaseid tegemisi, ennast kaadrisse sättides. Mõnel pildil paistab ta peeglist, teisel näeb vaataja vaid tema varju. Enamuste piltide peal on jäänud aga fotograafi varbad, seda tänu ülilainurksele panoraamkaamerale ja vertikaalkaadritele. Daisy Lappard oli ka ainus, kes üritas päeva parimat hetke ette näha, pildistades vaid kaadri päevas.












P saal

Naatan Haamer
alias Naat valis oma seeria alateemaks "Rutates peatustega" ja pildistas kolmel järjestikusel päeval kiirustavaid inimesi ning igal neljandal peatuseid ehk rahulikumaid tegevusi. Pildistamisel kasutas ta fotograafilist võimendusvahendit - pikka säriaega. Nõnda said möödujad jutilise liikumisefekti ja mõjusid rutakamatena kui ehk muidu paistaks.

Naatan Haamer:
Öeldakse: ei ole aega. Öeldakse: on kiire. Öeldakse: peab ruttama. Kord tundsin üht vana meest, kes liikus alati rutakal sammul. Ta tundis paljusid, möödudes viipas alati tuttavatele aga ei mallanud peatuda. Kui keegi soovis temaga pikemalt mõne asja üle arutada, teatas ta „ei ole aigu”.

Mind hakkas huvitama küsimus, kuidas siis ikkagi on, kas on aega või peab aina ruttama? Seepärast otsustasin oma juunikuu igapäevase pildistamise pühendada statistilisele vaatlusele. Siin see tulemus siis ongi, kolm päeva rutates neljas päev peatus.






















Janar Kull
alias Janograf otsis kuu jooksul kõikjalt põnevaid varjusid. Tema seeria "Varjud" on ehk kõige meeleolukam ja visuaalselt nauditav. Iga kaader mängib ka üksikkaadrina, ootamata enda kõrvale järgmist.














T saal

Mari Plakk alias Mari pildistas ülesse aga omamoodi alfabeedi. Tema seerias "Ajatähestik" tähistab iga pilt ühte tähte, olgu selleks siis pildil leiduv detail, tegevus või emotsioon. Kes leiab neid rohkem, kas autor või vaataja?











Wednesday, November 15, 2006

PINK PUNK „MUST TURG“ ("BLACK MARKET") 14 -- 26 NOVEMBER 2006

Esiplaanil: Sandra Jõgeva, Kaarel Sammet, Kristin Kalamees

PINK PUNK „MUST TURG“ ("BLACK MARKET") 14 -- 26 NOVEMBER 2006


14. novembril kell 18 avas teenekas popkunstirühmitus Pink Punk (hetkel koosseisus Kristin Kalamees, Sandra Jõgeva, Aino Ingrid Sepp, Kaarel Sammet) aktsioonidele vahelduseks üle hulga aja hoopis näituse: Y galeriis tuleb esitlusele „Must turg“.

Kui videoinstallatsioon "Must turg" tegeleb hinge müümise teemaga, siis ruumiinstallatsioon "Elulähedane kogemus" ("Near Life Experience") on kunst-kui-
lohutus, nn totaalne keskkond ühele inimesele, mis pakub võimalust end eraldada
ümbritsevast maailmast ja saada sõna otseses mõttes elulähedane kogemus meditatiivses
omaruumis.

Ka hinge müümine võib olla kahe otsaga asi. Kas suurim idealism (et saada, mida ma tahan, olen valmis ära andma ka oma surematu hinge) või odav väljamüük

(inimesed müüvad oma hinge tükk tüki haaval iga päev, saamata vastu midagi päriselt

väärtuslikku). "Must turg" võib olla ka kontor, kust kiiruga läbi astuda, sooritamaks tehingu,

mida tagasi võtta pole võimalik...


Eelmise sajandi lõpul asutatud kunstiansambel Pink Punk on seni silma paistnud teoste, aktsioonidega ja videodega, kus roosamannalise pealispinna ja popkultuuriklisheede taga välgutavad kihvu vägagi karmid küsimused ja probleemiasetused. Olgu need inimese müümise elik igapäevase prostitutsiooni teema (aktsioon „Give us money“), „üleliigsete“ inimeste kõrvalelükkamine ühiskonnast („Happy holocaust“), kaasaegse Lääne inimese enesele ohtlik võõrandumine naturaalsest keskkonnast ja selgest mõistusest („Wooligans“) jne. Pink Punk esineb Eestis suhteliselt harva, enamasti on neid näha mujal: Saksamaal, Venemaal, Uus-Meremaal, USAs.


Margus Kiis, ygalerist

GSM: 55680151

tel: 7376036

marguskiis@hotmail.com




Sandra Jõgeva, kunstnik

GSM 5543961

tel: 6513844

sandrajogeva@hotmail.com

Internationally active Estonian performance art group Pink Punk (Kristin Kalamees, Sandra Jõgeva, Aino Ingrid Sepp, Kaarel Sammet) is making their first exhibition. Video "Black Market" ise about selling your soul. Living installation "Near Life Exerience" is islolated place were you meet life in its primal form.


A saal

Video "Must turg" ("Black Market")

VIDEO

P saal

Installatsioon "Elulähedane kogemus" ("Near-life experience")


Friday, November 03, 2006

Fotoprojekt "Kunstnik kaardil" 1. - 12. november 2006

"Kunstnik kaardil"
Reio Aare, Tõnis Arjus, Andrus Kaurson, Helina Kõrm, Krista Mölder,
Taavi Piibemann, Taavi Suits, Kristjan-Jaak Tammsaar, Reimo
Võsa-Tangsoo, Riikka Tauriainen, Anu Vahtra, Ivar Veermäe, Raul
Viitung
Kuraator Margot Kask
Avamine 31. oktoobril
kell 17 Y galeriis (Küütri 2, Tartu)
kell 18 Rael Artel Gallery: Non-Profit Project Space´is (Kompanii 3/5, Tartu)
Näitused on avatud
Y-Galeriis 1. - 12. november 2006
Rael Artel Gallery: Non-Profit Project Space'is 1. - 30. november 2006
"Kunstnik kaardil" on maastiku mälu ja territooriumi tähendusvälju
uuriv projekt, mis kritiseerib ja hindab ümber paikaloksunud
maastikunägemise harjumusi.
Maastik pole esinevate kunstnike jaoks vaid infotühi
kontemplatsioonikeskkond – vaikuse ja vaba mõttelennu tingimus, vaid
ajast ja kogemusist küllastunud tihe kaos – maailm, mis uurimisel
osutub universaalselt toimivaks seostevõrgustikuks. Seetõttu
väljendavad praegused tööd flaami landskap'ist (tasapinnast ja
ruumist) lähtudes kaasaegseid alade ja ruumi jaotumise probleeme,
osutudes tegeliku maailma kaartideks. Kaart kui maailma mudel koondab
teavet ning vihjab samas ka sellesse sekkumise võimalikkusele.
Näitusel kohtuvad arhitektide/linnaplaneerijate (ideaalis
objektiivsed) maailma ülalt nägemisest ja teadmisest lähtuvad
vaateväljad kunstnike (lähtepunktis pigem subjektiivsete) maailma
erinevate kihtide vahelt, enese seest ja mõnikord pea-alaspidi kogenu
ulatusaladega.
Maailma ise ehitamise motiivistik kohtub selle jätmise ja
unustamisega, paikadest neile maandumata üle kulgemine viib erinevatel
tasanditel kohalejõudmisteni.

Täname:
AS Kulbert
Fotoajakiri Cheese
Eesti Kultuurkapital
EKA Fotokeskus
Indrek Sirkel
Mikk Heinsoo
Oskar Lutsu nim. Tartu Linnaraamatukogu
Tartu Kõrgem Kunstikool
Teet Grupp
Toomas Kalve
Info:
Margot Kask
5275531
margot.kask@gmail.com

Y galerii
Margus Kiis
55680151
ygalerii@hot.ee

marguskiis@hotmail.com

www.ygalerii.4t.com

www.ygalerii.blogspot.com


Rael Artel
Rael Artel Gallery
56229213
moskva80@moskva80.com
www.moskva80.com
---
Y Galerii
Küütri 2, Tartu
T - R 11-18, L 12-16, P 12-15
Rael Artel Gallery: Non-Profit Project Space
O. Lutsu nim. Tartu Linnaraamatukogu keldris
Kompanii 3/5
T - R 11-18, L 11-16


A saal
Krista Mölder lähtub (s. 1972) Bachelardi pesakujundist ning uurib selle kaudu
kodu kui maailma keskpunkti mõistet väljaspool materiaalsust.







E saal
Reimo Võsa-Tangsoo (s. 1976) lahendab vana maastikupildi vormi ja selle
vaatamise harjumusi üksteise peale asetatud kaadritest moodustuva
panoraami abil. Paigutades vaataja ja vaadatava vahele hulgaliselt
takistusi ja tähenduskihte, laseb ta vaatajal kogeda erinevaid
lahendusi alates maastikku imbumisest kuni selle pinnalt tagasi
põrkumiseni - tühjusest tiheduse, maailma täidetuseni.
Vaataja seisab kõrgemal paigal ja silmitseb. Maastik laotub tema ees.
Ta ei pea midagi tegema. Ainult vaatab. Ja teab.
















Koridor
Kristjan-Jaak Tammsaar



P saal
Ivar Veermäe (s 1982) seeria "Eikuhugiminekud" tegeleb ununenud paikade
alateadvuslikkuse, tingimisi olematusega.
Tema Tarkovski "Tsooni" ideed meenutavad inimtühjad igaveses
novembripimeduses ja roosas valguses räbalmaad sisaldavad
kõikmõeldavaid pinnakatteid ja ehitisi, ometi ühendab neid miski - nad
asuvad seletamatus kohas vahel. Vaheala annab mingil viisil edasi võsa
kui varasema eikellegimaa ideed, mille järgi teadvustatud inimeste ala
(linna, küla) ning teisest küljest eimillegi, ehk siis teadmatuseala
(võibolla metsa, naaberriigi, või ka päris avastamata või vastloodud
territooriumi) vahele jääb tinglik piiritsoon.
Teadvuse ja alateadvuse ähmast piiri saab kombates ja katsetades
kaugemale nihutada. Nii toimib ka Veermäe - iga tema pilt on avastus,
tükike selginevat ja kaardistuvat isiklikku terra incognitat. Nii
jõuab ta kusagile enda sisse ja teistest üha kaugemale.
















T saal
Tõnis Arjuse (s. 1985) kokkupuude linna kui inimkultuuri tihedaima
kogumi/manifestatsiooni vastaspoole - metsaga - on kui sukeldumine
turvalisusse (rüppe, pungaks, looteks), milles täielik teadmatus
(Foucault' pimedusetõlgendus) või teadvustamatus (mets kui alateadvuse
metafoor) areneb vaadates üha mitmekihilisemaks elava ja suhtleva
väljenduseks. Kultuuriline teisesus - arusaamatus, mõistetamatus, müra
või kaos - osutub loovaks vaikuseks.
Vaadatava lahustumine pimeduseks juhatab vaataja tähelepanu
aatomitevahelisse tühjusse.