RIIE

Riie kui kangas ja riie kui (valmis)rõivas.

Kangas on kiudude labane sidus. Tuntud kiud on näiteks puuvill, lina, siid ja nailon, tuntud riidetükid muuhulgas aga põrandakalts, riigilipp, mähkmed ja surilina.

Riidestruktuur põhineb põimumisel, on niitide võrgustik. Võrkjad moodustised ehk riidekangad on selle loogika põhjal ka riigid, institutsioonid, internet jne. Moodustavad kiudud aga näiteks info ja elektronide suunatud liikumine ja erinevat liiki inimsuhted.

Riie kui rõivas on kommunikatsioonivahend, lühitutvustus riidekandja materiaalse seisundi, maailmavaate, maitse, sotsiaalse ja ühiskondliku kuuluvuse jms. kohta.

See teeb riietumisest teatava kummardamisobjekti. Riie on märk ja kaubamark.

Riietumine ja lahtiriietumine on inimese elu läbiv tegevus. Riie on pidevalt uuenev topeltnahk, keha väliskiht. Kui kõik organid vananevad ühesuunaliselt ja pöördumatult, siis rõivaste abil saab pealispinda ussi kombel pidevalt refreshida-restartida.

Riie kui enesekaitse ABC, illusionistlik trikk, bioloogiline relv.

Riie on must kast, mis salvestab endasse inimese valikuid, olukordi, võimalusi, ümbritsevat elu, sündmusi ja aega. Selle abil saab olnut taastada.

Riie on mälu ja infokandja.

Iga riie on ainulaadne. Riie on siin ja praegu.

Näitusel on eksponeeritud rõivaid, mis kõik on märgid mingist ajast ja tegevusest.

Näiteks europarlamendihoones Strasbourgis värvitud pintsak; Hollandis, Groningeni haiglakompleksi mahajäetud loomkatsete laboris valminud maalitud pintsak, Poola Kregieli järve kalakostüüm, mälestusese Maalikunstnike Liidu esimehe aegadest, mullune Lõuna-Euroopa tarkusepäev, pintsak “Igapäevane leib” või nööpe täis õmmeldud riidetükid.

Sisenedes vasakut kätt on Tartu teemaline sein. Eesriiet “Tartu MaY O7” võib igaüks käepäraste vahenditega täiendada.

A saal