Sanna on pärit Soomest, Joensuust. Seal on ta 2005 aastal lõpetanud North Carelian Polütehnikumi kunstide osakonna.
Näitus ELUTUBA on lugu ühest vanast legendaarsest Joensuu kõrtsist, kus kunstnik oma vaba aega käib veetmas. Nii hakkas ta pubi nimetama, kui ta paari aasta eest, kohast lummatuna, selle püsikundeks hakkas.
Näitus ELUTUBA on inimestest, keda see ajalooline koht kokku toob, sotsiaalsest mitmekihilisusest, lugudest, mida seal kõneldakse ja kogu valitsevast atmosfäärist.
Näitus ELUTUBA on installatsioon: siidipaberist mööbel, maalid, tindijoonistused. Värvidena on kunstnik kasutanud sama koloriiti, mis kõrtsi interjööriski: punane, kuldne, valge ja must.
Friday, August 22, 2008
Anna Marie Rockwell MARCELILT MOOSTELE 27. mai - 07. juuni 2008
Y - külaliseks ANNA MARIE ROCKWELL
Sel samal õhtul avame ka Anna Marie Rockwelli näituse MARCELILT MOOSTELE.
***
"Marcelilt Moostele" on Anna Marie Rockwell'i ja ta venna Marcel Rockwell'i koostööprojekt. Viimane kannab 7-aastast vanglakaristust Oregonis, USA-s. Anna veetis selle aasta maikuu Moostes, MoKSi Kunsti ja Sotsiaalpraktika Keskuses. Anna arvas, et kusagil talle teadmata maailmanurgas luues ja olles suudab ta paremini suhestuda oma venna Marceli tunnetega, paremini aru saada tema isoleeritusest ja elusihi kaotusest.
Väljapaneku materiaalne osa on loodud seebist, vanapaberist ja pakenditest. Sõnaga vangla- või MoKSi-isolatsioonis käepärastest materjalidest.
Vaatamata sellele, et kummagi isolatsioon põhineb radikaalselt erinevatel asjaoludel ja leiab aset erinevais paigus, võimaldab
väljapanek vaatajal heita pilku mõlema autori isolatsioonikogemustesse ja -tunnetesse.
***
Anna Marie Rockwell elab ja töötab New Yorgis, USAs. Kunstiga on ta seotud juba sünnist saati, tema isa on maalikunstnik ja vanaema skulptor. Anna sündis Greenbrae's Californias 1980. aastal. Maalimist õppis ta Pacific Northwest College of Art'is Portland Oregonis. Anna on end täiendanud veel Madriidis ja Aix en Provence's ja Pont Aven'is, Prantsusmaal. Vaatamata maalikunstniku haridusele on ta nüüd keskendunud peamiselt installatsioonidele, mis on ühest küljest kontseptuaalsed, teisalt ka laiemale vaatajaskonnale arusaadavad. Tema looming sünnib sageli koostöös inimestega väljastpoolt kunstimaailma.
*
Üritustesari Y- kohtumine toimub 2008. a kevadeni, reeglina iga kuu viimasel teisipäeval Y- galeriis. Üritustesarja eesmärgiks on tutvustada MoKSi residentkunstnike tegemisi.
Üritustesarja toetab Tartu Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium.
Rohkem infot:
moks.ee
Eestis olles pidas Anna Marie MoKSi blogi, sealt saate täpsemalt lugeda..
mooste.blogspot.com/2008_05_01_archive.html
vt ka Tartu Postimees
http://tartu.postimees.ee/050608/tartu_postimees/kultuur/334859.php?aus-ja-tabudeta
vt ka Sirp
www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=702:sotsiaalseid-ja-f-silisi-piire-letav-kunstiprojekt&catid=6:kunst&Itemid=10&issue=3209
ASJAD, MILLEST EI RÄÄGITA 06. mai - 24. mai 2008
Ühiskonnas on alati teemasid, millest ei räägita. Kokkuleppeid, või
tõekspidamisi, millesse usutakse jäägitult, ning millele vastandudes,
või isegi mille kohta küsimusi küsides minnakse vastuollu ühiskonna
normidega/hea tavaga/moraaliga/ühiste eesmärkidega, iseendaga (jne).
Seda nii ühiskonnast laiemalt rääkides, kui ka isiklikku sfääri
avalikuks lükates.
Need teosed ei põgene häirimist selgitavate/põhjendavate
kontseptsioonide taha, ei taotle kahes keeles maailma seletamist.
„Asjad, millest ei räägita" otsib kujundliku kunstikeele võimet
käsitleda teemasid, millest kirjas-sõnas ei saa rääkida, millest
räägitakse liiga palju, millest ei taheta ükskõik millistel põhjustel
rääkida, või mille sõnalis-keeleline käsitlemine on võtnud enda kanda
juba rohkem informatsiooni, kui algses sõnumis oli – õpitud,
kohustuslikud assotsiatsioonid söövad ära suhestumise, tähenduste
tähenduste tähendamine varjutab sisu, kujutluslikult kõnelevad
omadused mattuvad nõutavatesse täpsustustesse.
Kuus teemat täidavad galerii ning tervik tegeleb murdepunktiga, kus
kohtuvad tavakeele väljendusvõime subjektiivne lõpp, ühiku soovimatuse
läbi tavakeelt kasutada otsitakse tähendusi ja sõnumeid, mida saaks
kanaliseerida pildilis-kujundliku keele poole.
Vaataja satub olukorda, kus teda ei karjatata harjumuspäraselt
sõnadega läbi tarandike õigele tähendusväljale, kus antakse võimalus
suhestuda endale sobilikuma keelega, vaid ta satub vaikivalt rääkivate
kujundite keskele, mis ei taotlegi võimalikult ühest, kitsenevat,
õiget mõistmist.
Öelda „provokatsioon" on mugav tagala normi piirides. Öelda „jälle
mingi hämar kontseptualism" on siiamaani veel põhjendamata usk
tegelikesse, kõigutamatutesse tõdedesse.
Hinnanguline suhestumine ei ole kohustuslik. Täpsus ei ole taotlus.
Osalevad Kaisa Eiche, Madis Katz, Marja-Liisa Plats, Taavi Piibemann,
Toomas Thetloff ja Kalev Vapper.
Näitust on toetanud Eesti Kultuurkapital.
tõekspidamisi, millesse usutakse jäägitult, ning millele vastandudes,
või isegi mille kohta küsimusi küsides minnakse vastuollu ühiskonna
normidega/hea tavaga/moraaliga/ühiste eesmärkidega, iseendaga (jne).
Seda nii ühiskonnast laiemalt rääkides, kui ka isiklikku sfääri
avalikuks lükates.
Need teosed ei põgene häirimist selgitavate/põhjendavate
kontseptsioonide taha, ei taotle kahes keeles maailma seletamist.
„Asjad, millest ei räägita" otsib kujundliku kunstikeele võimet
käsitleda teemasid, millest kirjas-sõnas ei saa rääkida, millest
räägitakse liiga palju, millest ei taheta ükskõik millistel põhjustel
rääkida, või mille sõnalis-keeleline käsitlemine on võtnud enda kanda
juba rohkem informatsiooni, kui algses sõnumis oli – õpitud,
kohustuslikud assotsiatsioonid söövad ära suhestumise, tähenduste
tähenduste tähendamine varjutab sisu, kujutluslikult kõnelevad
omadused mattuvad nõutavatesse täpsustustesse.
Kuus teemat täidavad galerii ning tervik tegeleb murdepunktiga, kus
kohtuvad tavakeele väljendusvõime subjektiivne lõpp, ühiku soovimatuse
läbi tavakeelt kasutada otsitakse tähendusi ja sõnumeid, mida saaks
kanaliseerida pildilis-kujundliku keele poole.
Vaataja satub olukorda, kus teda ei karjatata harjumuspäraselt
sõnadega läbi tarandike õigele tähendusväljale, kus antakse võimalus
suhestuda endale sobilikuma keelega, vaid ta satub vaikivalt rääkivate
kujundite keskele, mis ei taotlegi võimalikult ühest, kitsenevat,
õiget mõistmist.
Öelda „provokatsioon" on mugav tagala normi piirides. Öelda „jälle
mingi hämar kontseptualism" on siiamaani veel põhjendamata usk
tegelikesse, kõigutamatutesse tõdedesse.
Hinnanguline suhestumine ei ole kohustuslik. Täpsus ei ole taotlus.
Osalevad Kaisa Eiche, Madis Katz, Marja-Liisa Plats, Taavi Piibemann,
Toomas Thetloff ja Kalev Vapper.
Näitust on toetanud Eesti Kultuurkapital.
OLULINE MAHAKUSTUV 15.aprill - 03. mai 2008
Tallinna ja Tartu noorte kunstitudengite näitus OLULINE MAHAKUSTUV.
Meie informatsioonivahetusele on sisse kodeeritud loomulik kadu. Infovoolust jääb järele mälestus, hetk pudeneb. Üks valik selle paratamatuse vastas seistes on melanhoolia, teine on ümberkonstrueerimine, pudeneva lahtimängimine nii, et midagi kaotatust tuleks tagasi. See on loogiline reaktsioon olukorras, kus me mäletame, et oleme millegi kaotanud, aga ei mäleta enam, mis see on. Mahakustumisest tagasitulev käitub meiega väga mitut moodi. Mõningad meeldetulemised häirivad meid. Teised pudenevad kohe uuesti laiali. Kolmandad moodustavad raamistiku meie eksistentsile, ilma et me ise seda märkaks. Me mängime märgiahelatega. Märgiahelad mängivad meiega. Näitus "OLULINE MAHAKUSTUV" on selleks, et juhuslikud hetked nendest mängudest visualiseeruda.
Osalevad Katrin Sarapuu, Tanel Karja, Nele Tammeaid, Anna Hints, Marja-Liisa Plats, Eneli Luts, Liis Suuk, Sigrid Viir, Laura Toots, Krõõt Tarkmeel ja Kristiina Hansen. Näitust kureerib Merilyn Püss.
Lisainfo:
Merilyn Püss
merilynpuess@gmail.com
Subscribe to:
Posts (Atom)