Kolmapäeval, 8. juunil avame Y galeriis KIWA personaalnäituse AMEERIKA. PROTSESS. LOSS.
Uksed avatakse kell 17:00.
Avamisel performance.
here's nothing vaadatav:
http://www.youtube.com/watch?v=X7fgfI4W5AQ
16. juunil algusega kell 18:00 vestleb Kiwaga Andreas W.
Kafkadisko ja kontseptuaalsed käärid
"Kiwa tagasi Y galeriis, parem kui kunagi varem"
teksti autor Hanno Soans
Tallinnas
25. mai 2011
kiwa uuemat loomingut värskendab tähenduslühiste loomine lacanliku subjekti keskmes olevate tühikute, neid määratlevate biopoliitiliste reaaliate ning diskokera ja glitterteksti “ratifitseeritud tühitunde” vahel.
kurt bitters
Dekonstruktsiooni kui post-strukturalistlikust filosoofiast lähtuva praktika esimene etapp on enamasti olemasolevate väärtushierarhiate ümberpööramise läbi saavutatud teadlikkus. Kirjanduskriitilistele lähtealustele vaatamata on tegemist vaat et matemaatilise tehtega, mis peaaaegu automaatselt paljastab harjumuspäraste tähistajate politiseerituse. Mis saab aga siis, kui sedalaadi võrrandi ühele poole asetatakse mütoloogiliselt laetud Ameerika, ehk siis Negri ja Hardti kirjeldatud “Impeerium” ja teisele poolele konkreetsesse aegruumi projitseeritavate traditsioonidega, semiootilise rikastusprotsessi läbinud noor Tartu kunst, mis tegelikkuses on alles sündimas, mis alles määratleb iseennast tekkivas teostekogumis, elab sünkroonis käimasolevate kõneaktidega? Parimal juhul sünnib siit semiootilise sunnismaisuse enesetüsistus/enesetühistus, ühtaegu nii sümptom kui ka teraapiline asendustehe.
Julgen väita, et käesoleva näituse “Ameerika. Protsess. Loss” raames on Kiwa kui kujutava kunstniku autoripositsioonis (annan endale aru, et see konservatiivsehõngu määratlus on samas kui kohitsev lõige autori minategelikkuse mitmekihilisusesse) toimumas oluline maalihe. Viimase viie aasta jooksul põhiliselt olematusemetafüüsikale keskendunud hermeetiline kontseptualist on siinkohal liikunud kultuurimaastikule püsima jäänud krestomaatiliste tähenduslosside (Kafka, Tammsaare, Kubrick, Kiisk, Creed) kallale ja põrgatab neid monumentaalseid tähistajaid omavahel dadaistile omases mängulustis, hoolimata sugugi kui sügavalt tekkivad tähenduskillud meil senikehtivatesse kultuurihierarhiatesse lõikuvad. Installator ja dekonstruktivist Kiwa miksib teoses “Ameerika” ühte kultuuriajalooliselt veenvamat psühhosikujutist lääne kultuuriruumis, ukseepisoodi Stanley Kubriku filmist “The Shining”, Tammsaare mantraks muutunud põhi-track'iga “Tee tööd ja ja näe vaeva...”, otsustavusega, mis annab hävitava hinnangu eesti kultuuri tüvitekstile.
Tõsiasja, et filmiviidetega mängivast kaasaegsest installatsioonikunstist võiks alates Douglas Gordonist ja lõpetades Stan Douglasega kokku panna omalaadse antoloogia, osutab veenvalt sellele, et just film on normatiivseim kõikidest kunstidest, on see kunstiliik, millele toetudes me “pildi kokku paneme”. Ja just seadakaudu tuntud teed tagasi liikudes otsustab ka Kiwa teoses “Protsess” meie tegelikkusepilti destabiliseerida. Arhivaarina on ta kogunud valdavalt art-house kinost pärinevaid kaadreid, mille subtiitrites kordub kunstniku jaoks lummavaim sõna nothing, mittemiski, antiasi, tühjus. Tõepoolest, kääre filmireaalsusesse lükates on ta selles installatsioonis, vastupidiselt eelmisele, kus ta seda asendustehete abil simuleerib, lõhkunud filmilummuses genereeritava žižekliku Reaalse silmkoe ja jätnud meid silmitsi ikooniliseks tõstetud kaadritest moodustuvate meelevaldset tähendust genereerivate “koomiksi-katketega”. Visuaal filmilindilt dekontekstualiseerub ja uueks mantraks saab eimiski, kaadri tagune tähendusvaakum. Tundub et just siitkaudu, visuaalsete viidete hajuvuse ja verbaalse fookuseteravuse ühisel toimel saab uue tähenduse kunstniku jaoks näituse kontseptsioonitekstis olulisele kohale tõstetud oksüümoron “ääretult kitsas”. Ja kafkadiskol olgu ääretult kitsas.
Kafkadisko peasaalis, kuhu küllap siiski ulatuvad ka “Ameerika” helid, ootab meid 60ndatel klassikaks saanud tühi ruum. Installatsioon “Loss”, mida markeerib hiidkirjas galeriiseinale manatud sädelevas tekstis, tautoloogiline, vaid iseenese särale viitav “GLITTER TEXT”, summeerib autori sõnutsi “afektiivse ihamaailma nõudlused, olles ühtlasi poliitiline tühitähistaja”. Alati iseenda piires erinev, lõputult varieeruvat kaleidoskoobi-effekti pakkuv glitter-tekst osutab ühelt poolt ühele affektiivse tegelikkuse võtmeklotsile, millest näituse teised installatsioonid meid nagu nöökides ilma jätavad ning ulatab teiselt poolt võimalikest kõige minimalistlikumal viisil käe sellele Kiwale, kes siit vaid paarsada meetrit eemal 15 aastat tagasi “Lollipopi fiktsiooniga” oma kunstnikuteed alustas.
***
Näitus jääb avatuks 3. juulini 2011.
Kunstnik avaldab tänu: Reklaamitsehh, A. Le Coq, Tartu Üliõpilasmaja, K.Niglas, T.Toomistu, R.Kivaste, A. Orav, K.Kiisk, M.Teekann
Meediakaja:
parem olla leitud, kui valitud
by Hasso Krull
http://www.ekspress.ee/news/areen/uudised/parem-olla-leitud-mitte-valitud.d?id=48387345
kiwa tühjuses ja y galeriis
by Roy Strider
http://www.postimees.ee/473908/kiwa-mangud-tuhjuses-ja-y-galeriis/
kiwa avab tartus isikunäituse
by Jaan Olmaru
http://www.tartupostimees.ee/464248/kiwa-avab-tartus-isikunaituse/
kiwa küsib, kas sugu on kunst
by Kaie Päike
http://www.tartuekspress.ee/index.php?page=1&id=573
glitter and scars are nothing
by Barthol Lo Mejor
http://fluon.blogspot.com/2011/06/glitter-scars-and-movies.html
Y galerii (Küütri 2, Tartus) on avatud: K-R kella 12-19 ja L-P kella 12-17; pühade ajal suletud.
Y galeriid toetab 2011 a Tartu Linnavalitsus, Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium ja Tartu Ülikool.
www.kiwanoid.com
Tere tulemast!
Kaisa Eiche
No comments:
Post a Comment