Monday, September 15, 2008
elffriede soundrawing - drawingsound 16.09. - 27.09.2008
Septembris Mooste Külalisstuudios resideeruva Viini kunstniku Elffriede interdistsiplinaarne näitusprojekt soundrawing – drawingsound.
Projektis osalevad: elffriede (viin / austria), evelyn müürsepp + john grzinich (moks / eesti / eu), grit ruhland + konrad behr (dresden / saksamaa), patrick mcginley (us / eu) ja siim tiirik (säässaare / eesti).
Elffriede metoodika on kuulata ümbrust ning üritada paberi ja tindi abil kuuldut üles joonistada. Lisaks presenteerib elffriede oma pidevas protsessis olevat cd-raamatu projekti elffriede soundrawing, milles ta on teinud koostööd 43 helikunstnikuga. Vt ka: www.elffriede.net/soundrawing ja www.transacoustic-research.com
Evelyn Müürsepp aka e.k.u ja John Grzinich on kunstnikud ning Mooste Külalisstuudio koordinaatorid. Vt ka http://maaheli.ee/eku , www.moks.ee ja http://maaheli.ee
Patrick McGinley on heli- ja performance-kunstnik. Vt ka www.murmerings.com
Grit Ruhland ehitab installatioone, teksti-skulptuure, joonistab. Vt ka www.eintagsfliegenakrobatik.de
Konrad Behr tegeleb elektroonilise muusikaga ning produtseerib raadiosaateid. Vt ka www.rowolo.de ja www.piepmatz-records.de
Siim Tiirik on iseõppinud elukunstnik Säässaarest.
Tänud Mooste Külalisstuudiole.
interaktiivsed filmid Chris Halesi kuraatoriprojektis CHANGE! 4.sept -12.sept 2008
Koostöös Chris Hales'iga valminud Tartu Kõrgema Kunstikooli tudengite näitusprojekt CHANGE! koosneb kuuest interraktiivsest videoinstallatsioonist.
Nimi Change! viitab esmalt ekraanil aset leidva muutumise füüsilisele aspektile, nii suhtleb publik vaadatava video sisuga. Näitusel saab selleks kasutada mitmeid erinevaid mooduseid: traditsioonilise hiire klikkamise kõrval nõuavad näitusel olevad installatsioonid näiteks "filmi" valgustamist valguskiirega või tuleb "ekraani" pihta palle visata või valju kisa tegemist.
Teisalt viitab Change! filmide metafoorilisele sisule. Portreteeritakse hommiku muutumist õhtupoolikuks, viimastel aastatel toimunud muutusi Tartu linnapildis või näiteks on "muutusel" ka poliitilisem tähendus...
Paari viimase aasta jooksul on Tartust saanud interaktiivse kino kasvulava tänu Tartu Kõrgema Kunstikooli meediaosakonna huvile ja Eclectica festivalile. Koostöö sai alguse, kui Raivo Kelomees kutsus 2002. aastal Chris Hales'i juhtima TKK-s lühikest interaktiivse kino töötuba ja organiseeris samateemalise rahvusvahelise seminari 2004. aastal. Sellest ajast saadik on Chris Hales igal aastal jätkanud tööd interaktiivse kino kursustega (mille tulemuseks on ka näituse Change! installatsioonid), samuti on Chris kaks korda Eclectica festivali raames näidanud interaktiivseid performance'id ja 2007. aasta Eclectica ajal juhendas ka õpituba.
Näitusel Change! osalevad kunstitudengid:
Kristjan Nagla, Pille Tammejõe, Jaan Sepp , Jerl Norden & Rasmus , Riina Niine, Aive Kalmus, Lauri Rahusoo, Andrus Lauringson ja Chris Hales ise.
Täname: Eclectica festival ja Kaarel Isak, Tartu Kõrgem Kunstikool
Sunday, September 07, 2008
MOEMANDALA @ Y GALERII
Friday, August 22, 2008
Sanna Varis ELUTUBA 10. juuni - 28. juuni 2008
Sanna on pärit Soomest, Joensuust. Seal on ta 2005 aastal lõpetanud North Carelian Polütehnikumi kunstide osakonna.
Näitus ELUTUBA on lugu ühest vanast legendaarsest Joensuu kõrtsist, kus kunstnik oma vaba aega käib veetmas. Nii hakkas ta pubi nimetama, kui ta paari aasta eest, kohast lummatuna, selle püsikundeks hakkas.
Näitus ELUTUBA on inimestest, keda see ajalooline koht kokku toob, sotsiaalsest mitmekihilisusest, lugudest, mida seal kõneldakse ja kogu valitsevast atmosfäärist.
Näitus ELUTUBA on installatsioon: siidipaberist mööbel, maalid, tindijoonistused. Värvidena on kunstnik kasutanud sama koloriiti, mis kõrtsi interjööriski: punane, kuldne, valge ja must.
Näitus ELUTUBA on lugu ühest vanast legendaarsest Joensuu kõrtsist, kus kunstnik oma vaba aega käib veetmas. Nii hakkas ta pubi nimetama, kui ta paari aasta eest, kohast lummatuna, selle püsikundeks hakkas.
Näitus ELUTUBA on inimestest, keda see ajalooline koht kokku toob, sotsiaalsest mitmekihilisusest, lugudest, mida seal kõneldakse ja kogu valitsevast atmosfäärist.
Näitus ELUTUBA on installatsioon: siidipaberist mööbel, maalid, tindijoonistused. Värvidena on kunstnik kasutanud sama koloriiti, mis kõrtsi interjööriski: punane, kuldne, valge ja must.
Anna Marie Rockwell MARCELILT MOOSTELE 27. mai - 07. juuni 2008
Y - külaliseks ANNA MARIE ROCKWELL
Sel samal õhtul avame ka Anna Marie Rockwelli näituse MARCELILT MOOSTELE.
***
"Marcelilt Moostele" on Anna Marie Rockwell'i ja ta venna Marcel Rockwell'i koostööprojekt. Viimane kannab 7-aastast vanglakaristust Oregonis, USA-s. Anna veetis selle aasta maikuu Moostes, MoKSi Kunsti ja Sotsiaalpraktika Keskuses. Anna arvas, et kusagil talle teadmata maailmanurgas luues ja olles suudab ta paremini suhestuda oma venna Marceli tunnetega, paremini aru saada tema isoleeritusest ja elusihi kaotusest.
Väljapaneku materiaalne osa on loodud seebist, vanapaberist ja pakenditest. Sõnaga vangla- või MoKSi-isolatsioonis käepärastest materjalidest.
Vaatamata sellele, et kummagi isolatsioon põhineb radikaalselt erinevatel asjaoludel ja leiab aset erinevais paigus, võimaldab
väljapanek vaatajal heita pilku mõlema autori isolatsioonikogemustesse ja -tunnetesse.
***
Anna Marie Rockwell elab ja töötab New Yorgis, USAs. Kunstiga on ta seotud juba sünnist saati, tema isa on maalikunstnik ja vanaema skulptor. Anna sündis Greenbrae's Californias 1980. aastal. Maalimist õppis ta Pacific Northwest College of Art'is Portland Oregonis. Anna on end täiendanud veel Madriidis ja Aix en Provence's ja Pont Aven'is, Prantsusmaal. Vaatamata maalikunstniku haridusele on ta nüüd keskendunud peamiselt installatsioonidele, mis on ühest küljest kontseptuaalsed, teisalt ka laiemale vaatajaskonnale arusaadavad. Tema looming sünnib sageli koostöös inimestega väljastpoolt kunstimaailma.
*
Üritustesari Y- kohtumine toimub 2008. a kevadeni, reeglina iga kuu viimasel teisipäeval Y- galeriis. Üritustesarja eesmärgiks on tutvustada MoKSi residentkunstnike tegemisi.
Üritustesarja toetab Tartu Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium.
Rohkem infot:
moks.ee
Eestis olles pidas Anna Marie MoKSi blogi, sealt saate täpsemalt lugeda..
mooste.blogspot.com/2008_05_01_archive.html
vt ka Tartu Postimees
http://tartu.postimees.ee/050608/tartu_postimees/kultuur/334859.php?aus-ja-tabudeta
vt ka Sirp
www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=702:sotsiaalseid-ja-f-silisi-piire-letav-kunstiprojekt&catid=6:kunst&Itemid=10&issue=3209
ASJAD, MILLEST EI RÄÄGITA 06. mai - 24. mai 2008
Ühiskonnas on alati teemasid, millest ei räägita. Kokkuleppeid, või
tõekspidamisi, millesse usutakse jäägitult, ning millele vastandudes,
või isegi mille kohta küsimusi küsides minnakse vastuollu ühiskonna
normidega/hea tavaga/moraaliga/ühiste eesmärkidega, iseendaga (jne).
Seda nii ühiskonnast laiemalt rääkides, kui ka isiklikku sfääri
avalikuks lükates.
Need teosed ei põgene häirimist selgitavate/põhjendavate
kontseptsioonide taha, ei taotle kahes keeles maailma seletamist.
„Asjad, millest ei räägita" otsib kujundliku kunstikeele võimet
käsitleda teemasid, millest kirjas-sõnas ei saa rääkida, millest
räägitakse liiga palju, millest ei taheta ükskõik millistel põhjustel
rääkida, või mille sõnalis-keeleline käsitlemine on võtnud enda kanda
juba rohkem informatsiooni, kui algses sõnumis oli – õpitud,
kohustuslikud assotsiatsioonid söövad ära suhestumise, tähenduste
tähenduste tähendamine varjutab sisu, kujutluslikult kõnelevad
omadused mattuvad nõutavatesse täpsustustesse.
Kuus teemat täidavad galerii ning tervik tegeleb murdepunktiga, kus
kohtuvad tavakeele väljendusvõime subjektiivne lõpp, ühiku soovimatuse
läbi tavakeelt kasutada otsitakse tähendusi ja sõnumeid, mida saaks
kanaliseerida pildilis-kujundliku keele poole.
Vaataja satub olukorda, kus teda ei karjatata harjumuspäraselt
sõnadega läbi tarandike õigele tähendusväljale, kus antakse võimalus
suhestuda endale sobilikuma keelega, vaid ta satub vaikivalt rääkivate
kujundite keskele, mis ei taotlegi võimalikult ühest, kitsenevat,
õiget mõistmist.
Öelda „provokatsioon" on mugav tagala normi piirides. Öelda „jälle
mingi hämar kontseptualism" on siiamaani veel põhjendamata usk
tegelikesse, kõigutamatutesse tõdedesse.
Hinnanguline suhestumine ei ole kohustuslik. Täpsus ei ole taotlus.
Osalevad Kaisa Eiche, Madis Katz, Marja-Liisa Plats, Taavi Piibemann,
Toomas Thetloff ja Kalev Vapper.
Näitust on toetanud Eesti Kultuurkapital.
tõekspidamisi, millesse usutakse jäägitult, ning millele vastandudes,
või isegi mille kohta küsimusi küsides minnakse vastuollu ühiskonna
normidega/hea tavaga/moraaliga/ühiste eesmärkidega, iseendaga (jne).
Seda nii ühiskonnast laiemalt rääkides, kui ka isiklikku sfääri
avalikuks lükates.
Need teosed ei põgene häirimist selgitavate/põhjendavate
kontseptsioonide taha, ei taotle kahes keeles maailma seletamist.
„Asjad, millest ei räägita" otsib kujundliku kunstikeele võimet
käsitleda teemasid, millest kirjas-sõnas ei saa rääkida, millest
räägitakse liiga palju, millest ei taheta ükskõik millistel põhjustel
rääkida, või mille sõnalis-keeleline käsitlemine on võtnud enda kanda
juba rohkem informatsiooni, kui algses sõnumis oli – õpitud,
kohustuslikud assotsiatsioonid söövad ära suhestumise, tähenduste
tähenduste tähendamine varjutab sisu, kujutluslikult kõnelevad
omadused mattuvad nõutavatesse täpsustustesse.
Kuus teemat täidavad galerii ning tervik tegeleb murdepunktiga, kus
kohtuvad tavakeele väljendusvõime subjektiivne lõpp, ühiku soovimatuse
läbi tavakeelt kasutada otsitakse tähendusi ja sõnumeid, mida saaks
kanaliseerida pildilis-kujundliku keele poole.
Vaataja satub olukorda, kus teda ei karjatata harjumuspäraselt
sõnadega läbi tarandike õigele tähendusväljale, kus antakse võimalus
suhestuda endale sobilikuma keelega, vaid ta satub vaikivalt rääkivate
kujundite keskele, mis ei taotlegi võimalikult ühest, kitsenevat,
õiget mõistmist.
Öelda „provokatsioon" on mugav tagala normi piirides. Öelda „jälle
mingi hämar kontseptualism" on siiamaani veel põhjendamata usk
tegelikesse, kõigutamatutesse tõdedesse.
Hinnanguline suhestumine ei ole kohustuslik. Täpsus ei ole taotlus.
Osalevad Kaisa Eiche, Madis Katz, Marja-Liisa Plats, Taavi Piibemann,
Toomas Thetloff ja Kalev Vapper.
Näitust on toetanud Eesti Kultuurkapital.
OLULINE MAHAKUSTUV 15.aprill - 03. mai 2008
Tallinna ja Tartu noorte kunstitudengite näitus OLULINE MAHAKUSTUV.
Meie informatsioonivahetusele on sisse kodeeritud loomulik kadu. Infovoolust jääb järele mälestus, hetk pudeneb. Üks valik selle paratamatuse vastas seistes on melanhoolia, teine on ümberkonstrueerimine, pudeneva lahtimängimine nii, et midagi kaotatust tuleks tagasi. See on loogiline reaktsioon olukorras, kus me mäletame, et oleme millegi kaotanud, aga ei mäleta enam, mis see on. Mahakustumisest tagasitulev käitub meiega väga mitut moodi. Mõningad meeldetulemised häirivad meid. Teised pudenevad kohe uuesti laiali. Kolmandad moodustavad raamistiku meie eksistentsile, ilma et me ise seda märkaks. Me mängime märgiahelatega. Märgiahelad mängivad meiega. Näitus "OLULINE MAHAKUSTUV" on selleks, et juhuslikud hetked nendest mängudest visualiseeruda.
Osalevad Katrin Sarapuu, Tanel Karja, Nele Tammeaid, Anna Hints, Marja-Liisa Plats, Eneli Luts, Liis Suuk, Sigrid Viir, Laura Toots, Krõõt Tarkmeel ja Kristiina Hansen. Näitust kureerib Merilyn Püss.
Lisainfo:
Merilyn Püss
merilynpuess@gmail.com
Wednesday, April 16, 2008
REKLAAM
Kultuurikatel, Robodada Records ja Projekt: Mood-Performance-Tants esitlevad:
CABARET DERRIDA
25. aprillil Tallinnas Kultuurikatlas ja 30. aprillil Tartu
Sadamateatris toimuv Cabaret Derrida on kaasajastatud versioon
dadaistide Cabaret Voltaire´ist. Õhtu jooksul etendub enneolematu
vaatemäng, milles mood, muusika ning teised novaatorliku kultuuri
näiliselt kokkukuulumatud ja kaugelasetsevad äärmused sulanduvad,
luues uue ja ootamatu konteksti.
Cabaret Derrida märksõnaks ongi erinevus, differents – erinevad
loojapositsioonid, erinevatele meeltele suunatud sõnumite: video,
multimeedia, muusika, performance, mood, ettekanne – ühendamine
suurvormiks, saavutades seeläbi unustamatu mõjuvõimsuse, milleks nad
eraldiseisvatena vaevalt et kunagi suutelised oleksid.
Hüljates tavapärase klubi- või galeriikeskkonna ning vallutades Lava,
toob Cabaret Derrida vaatajate ette uue ja eksperimentaalsema kunsti
üksteisest kaugel asetsevad tipud – ilmakuulsast akadeemilisest
pianistist külakultuurimaja teismelistebändini, revolutsioonilisest
electro-punkist alveri preemia laureaadini.
Artistid:
Kap Bambino (pildil)
Kania Tieffer
Robin Fox & Anthony Pateras
Miip
Erkki Luuk
Plixid
Art Security
Samuti tulevad ettekandele Hula recyclekollektsioon ning noorte
kunstnike moevideosüntees I'm a paperdoll, light my fire! Debüteerivad
ka noored ja uncut: Elen Aasamäe, Miina Leesment, Ingrid Paats, Anu
Raat, Rane Riis, Katrin Trumm ja Timmo Vahar.
Kohapeal toimub ka aktsioon Mood-Performance-Backstage, mis annab
igale külastajale võimaluse enda identiteedi ümbermängimiseks.
Mitte kunagi korduv Cabaret Derrida toimub kahes vaatuses!
25. aprillil Tallinnas Kultuurikatlas
algusega kell 22:00
30. aprillil Tartus Sadamateatris
algusega kell 20:00
Rohkem infot www.nihe.ee
Kontakt: projekt@art.tartu.ee
Sunday, April 13, 2008
Eric Cordier ja Satoko Fujimoto heliworkshop 9. aprill 2008
AUDIOGALERII esitleb:
ERIC CORDIER (fr) / SATOKO FUJIMOTO (jp/fr)
NO OUTPUT LAPTOP
Y galerii, Tartu, 9 aprill kl 17
workshop
No Output Laptop (NOL) on paradoksaalne seade, mis võimaldab kasutada laptop-raali mitte heli töötlemiseks, vaid heli tekitajana. Eric annab ülevaate seadest ja selle võimalustest, kõik osalejad saavad ise proovida.
RUDERAL
Vaal galerii, Tallinn, 11 aprill kl 17
Eric Cordier : action/body-art, voice
Satoko Fujimoto : live electronic
Ruderal on keha/heli performance, kus kehaheli töödeldakse elektroonilise seadmega, mida kontrollib ja muudab seesama heli.
Eric Cordier on teinud aastatel 1986-1994 üle Euroopa umbes 20 body-art performancet nime all Nadir. Skulptori, installatsioonikunstniku ja heliloojana on Eric eksperimentaalsete ja gigantsete, kümnete meetrite suuruste heliinstrumentide ehitaja ja tape-muusika komponeerija. Tema muusikaga on ilmunud mitmeid heliplaate, nii soolotöid kui psühhedeelse folgi valda kuuluvaid ühisprojekte.
Satoko Fujimoto on marginaalse muusika esitlemisele pühendatud kontserdiorganisatsiooni Kokeko ning plaadifirma Prele asutaja. Ta on mitmete uue muusika ja videofestivalide organiseerija. Mõlemal üritusel mängib DJna traditsioonilist jaapani muusikat, nende autentseid salvestusi 50-60ndatest aastatest ning välilindistusi Jaapanist.
Nii Eric kui Satoko on seotud ja tegutsevad Pariisi uue muusika, müra ja kunsti scenes.
üritused on tasuta
Vaal galerii
Y galerii
Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakond
Robodada records
Cabaret Derrida
Pildistasid Kaisa, Kiwa
muidu näeb RUDERAL taoline välja..
ERIC CORDIER (fr) / SATOKO FUJIMOTO (jp/fr)
NO OUTPUT LAPTOP
Y galerii, Tartu, 9 aprill kl 17
workshop
No Output Laptop (NOL) on paradoksaalne seade, mis võimaldab kasutada laptop-raali mitte heli töötlemiseks, vaid heli tekitajana. Eric annab ülevaate seadest ja selle võimalustest, kõik osalejad saavad ise proovida.
RUDERAL
Vaal galerii, Tallinn, 11 aprill kl 17
Eric Cordier : action/body-art, voice
Satoko Fujimoto : live electronic
Ruderal on keha/heli performance, kus kehaheli töödeldakse elektroonilise seadmega, mida kontrollib ja muudab seesama heli.
Eric Cordier on teinud aastatel 1986-1994 üle Euroopa umbes 20 body-art performancet nime all Nadir. Skulptori, installatsioonikunstniku ja heliloojana on Eric eksperimentaalsete ja gigantsete, kümnete meetrite suuruste heliinstrumentide ehitaja ja tape-muusika komponeerija. Tema muusikaga on ilmunud mitmeid heliplaate, nii soolotöid kui psühhedeelse folgi valda kuuluvaid ühisprojekte.
Satoko Fujimoto on marginaalse muusika esitlemisele pühendatud kontserdiorganisatsiooni Kokeko ning plaadifirma Prele asutaja. Ta on mitmete uue muusika ja videofestivalide organiseerija. Mõlemal üritusel mängib DJna traditsioonilist jaapani muusikat, nende autentseid salvestusi 50-60ndatest aastatest ning välilindistusi Jaapanist.
Nii Eric kui Satoko on seotud ja tegutsevad Pariisi uue muusika, müra ja kunsti scenes.
üritused on tasuta
Vaal galerii
Y galerii
Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakond
Robodada records
Cabaret Derrida
Pildistasid Kaisa, Kiwa
muidu näeb RUDERAL taoline välja..
Jenni-Juulia Wallinheimo PRETTY CRIPPLE 25. märts - 11. aprill 2008
Teisipäeval, 25. märtsil kell 16.00 avasime Y galeriis Soome tekstiilikunstniku Jenni-Juulia Wallinheimo näituse PRETTY CRIPPLE.
”Miks puuetega naiste unelmad ei võiks sisaldada miljonäre ja mullivanne?”, küsib sotsiaalpoliitikat kommenteeriv Jenni-Juulia Wallinheimo. ”Peab ju puudega naiselgi olema õigus põgeneda reaalsest elust hedonistlikussse ja ebarealistlikusse maailma”.
Jenni-Juulia Wallinheimo näitus Pretty Cripple kasutab 1990ndatel vändatud filmi Pretty Woman ideed, asendades prostituudi karakteri puudega naise omaga ja miljonäri koha metafooriga ühiskonna võimustruktuuridest. Kunstniku teoste ideeline põhirõhk väljendub positsioonis, kus ta küsib, et mis alustel arvatakse, et puuetega inimestele on sobilik pakkuda ainult hingelisi, hardaid kogemusi, aga mitte hollywoodi-stiilis elamust..
Jenni-Juulia Wallinheimo (s 1974) on lõpetanud Helsingis Taki. Viimatised näitused: aastal 2005 Soomes laineid löönud Jenni-Juulia näitus ”Ma ei jaksa enam - hellusest purunevad luud” oli väljas INDEX: modelleerimiskonkursil ja sama aasta sügisel ka Hiinas Hunani tehnikaülikoolis. Aastal 2006 aitas Jenni-Juulia Wallinheimo näitust Pretty Cripple teostada Soome Kultuurkapital. Pretty Cripple on varasemalt olnud vaatamiseks väljas kahel korral Soomes (Espos ja Helsingis) ning möödunud oktoobris ka Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuse Keskuse saalis (kajastas ETV saade Puutepunkt www.etvpluss.ee/saated.aspx?id=4823#).
Näitust toetas Eesti Kultuurkapital.
Näituse avamisel, 25. märtsil kell 17.00 on võimalik kuulata Mart Aasa näituse kirjeldust ka vaegnägijatel.
Lisa info:
www.prettycrip.vuodatus.net
www.jenni-juulia.com
Toetas:
”Miks puuetega naiste unelmad ei võiks sisaldada miljonäre ja mullivanne?”, küsib sotsiaalpoliitikat kommenteeriv Jenni-Juulia Wallinheimo. ”Peab ju puudega naiselgi olema õigus põgeneda reaalsest elust hedonistlikussse ja ebarealistlikusse maailma”.
Jenni-Juulia Wallinheimo näitus Pretty Cripple kasutab 1990ndatel vändatud filmi Pretty Woman ideed, asendades prostituudi karakteri puudega naise omaga ja miljonäri koha metafooriga ühiskonna võimustruktuuridest. Kunstniku teoste ideeline põhirõhk väljendub positsioonis, kus ta küsib, et mis alustel arvatakse, et puuetega inimestele on sobilik pakkuda ainult hingelisi, hardaid kogemusi, aga mitte hollywoodi-stiilis elamust..
Jenni-Juulia Wallinheimo (s 1974) on lõpetanud Helsingis Taki. Viimatised näitused: aastal 2005 Soomes laineid löönud Jenni-Juulia näitus ”Ma ei jaksa enam - hellusest purunevad luud” oli väljas INDEX: modelleerimiskonkursil ja sama aasta sügisel ka Hiinas Hunani tehnikaülikoolis. Aastal 2006 aitas Jenni-Juulia Wallinheimo näitust Pretty Cripple teostada Soome Kultuurkapital. Pretty Cripple on varasemalt olnud vaatamiseks väljas kahel korral Soomes (Espos ja Helsingis) ning möödunud oktoobris ka Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuse Keskuse saalis (kajastas ETV saade Puutepunkt www.etvpluss.ee/saated.aspx?id=4823#).
Näitust toetas Eesti Kultuurkapital.
Näituse avamisel, 25. märtsil kell 17.00 on võimalik kuulata Mart Aasa näituse kirjeldust ka vaegnägijatel.
Lisa info:
www.prettycrip.vuodatus.net
www.jenni-juulia.com
Toetas:
Marje Murusalu ja Eleriin Ello TEXT ME AGAIN 12. märts - 23. märts 2008
Teisipäeval, 11. märtsil kell 18:00 avati Y galeriis MARJE MURUSALU ja ELERIIN ELLO näitus "TEXT ME AGAIN".
Avamisel musitseeris Barthol Lo Mejor!
"Text Me Again" on humoorikas käsitlus pildi ja teksti vahelistest suhetest, mis on kahe kunstniku tiheda koostöö tulem. "Text Me Again" räägib kontseptsiooni seotusest visuaaliga ja püüab hajutada piire kunstiteose ja tavapäraselt lisanduva nähtut seletava, tüüpiliselt A4 formaadis kirjutise vahel. Nii kasvab ka maalist välja tekst ning formaalne "kontseptsioonikirjeldus" saavutab tööst olulisema koha, hõlmates ruumi, mis traditsiooniliselt kuulub teosele. Samuti analüüsib "Text Me Again" mänguliselt nii kunstniku, kriitiku kui ka näitusekülastaja rolle.
Join the game!
mobiilidokumentaal avamisest:
***
*
*
*
Better luck tomorrow
*
*
*
Avamisel musitseeris Barthol Lo Mejor!
"Text Me Again" on humoorikas käsitlus pildi ja teksti vahelistest suhetest, mis on kahe kunstniku tiheda koostöö tulem. "Text Me Again" räägib kontseptsiooni seotusest visuaaliga ja püüab hajutada piire kunstiteose ja tavapäraselt lisanduva nähtut seletava, tüüpiliselt A4 formaadis kirjutise vahel. Nii kasvab ka maalist välja tekst ning formaalne "kontseptsioonikirjeldus" saavutab tööst olulisema koha, hõlmates ruumi, mis traditsiooniliselt kuulub teosele. Samuti analüüsib "Text Me Again" mänguliselt nii kunstniku, kriitiku kui ka näitusekülastaja rolle.
Join the game!
mobiilidokumentaal avamisest:
***
*
*
*
Better luck tomorrow
*
*
*
Subscribe to:
Posts (Atom)