TÜ maalikunsti õppetooli I aasta magistriõppe üliõpilased Katrin Paomets, Piret Kullerkupp ja HuupI näitusel EKSISTENTSIALISM 7.jaan - 24.jaan 2009

HuupI

Maaliseeria „Vaba tahte surm"

Läbi aegade on erinevad Venemaa valitsused ahistanud oma naaberriike ja nende rahvaid. Veel praegugi kuulub Venemaa föderatsiooni 21 nn vabariiki. Paljud rahvad on kannatanud selle vaenuliku riigi tagakiusamise ja repressioonide all.

Maaliseeria "Vaba tahte surm" on HuupI'l juba mõnda aega mõtteis olnud, kuid 2008. aasta augustis toimunud sõda Gruusias oli viimane piisk karikasse. Seerias on kujutatud Gruusia, Ukraina, Tšetšeenia, Valgevene suhteid Venemaaga ning inimest, kes on vene propaganda ohver. Neid suhteid on esitatud kasutades riikide lipu- ja vapisümboolikat.

Sellise porovotseeriva maaliseeria motiiv on HuupI jaoks lihtne - kui Meursault oma hukkamise päeval (Camus' romaanis Võõras) soovis pakkuda röökivale publikule läbi oma surma terava elamuse, mis paneks neid ehk mõtlema või mõistma, siis HuupI "Vaba tahte surm" soovib visualiseerida tendentse ja mõtteid, mis peaksid omakorda selle maaliseeria publiku mõtlema panema seeriaga seotud teemadel.

PS. Kunstnikul ei ole otseselt midagi vene rahvusest inimeste, vaid Venemaa valitsuse ja selle käitumise vastu.


Katrin Paomets

Maaliseeria „Kuuli ees ja kuuli taga"

püstol <9: -i>. ▪ Laseb püstoliga, püstolist. Automaat+, gaasi+, stardi+, raketi+, laser+, mängu+püstol. Keevitus+, metallitus+, värvi+püstol. Püstol+pihusti, +kuulipilduja sõj automaat. Püstoli+lask, +pauk, +raud, +pära, +tasku (ÕS2006)

Püstol – kauni vormi ja ilusa metallist pinnaga. Külm ja ülbe. Täiuslik tapamasin. Püstoliga võib muuta kogu maailma, vähemasti tulistaja oma. Manipulaator ja suur väljapressija. Allub laskja võimule. Salakaval ja ettearvamatu. Liigse pinge all võib kurja teha ka peremeesloomale. (KatrinPaomets 2009)

Koolitulistamine. Viimasel ajal eriti aktualiseerunud probleem, mis on eksisteerinud juba pikemat aeg ning leidnud kajastamist meedias: näiteks 2003. aastal Gus Van Sant´i film „Elephant", 2007. aastal Ilmar Raagi „Klass".

2007. aasta Jokela ja 2008. aasta Kauhajoe koolitulistamised on püstitanud küsimuse, kas ja millal jõuab koolitulistamine ka Eesti koolidesse?
Koolitulistamine - kas kõige selle põhjuseks on üks maailmast võõrdunud, seda vihkav arutu hing, kes otsustab hävitada oma ligimesesed? Kas on tal selleks õigus? Kes on süüdi? Mis on süüdi? Kes on tegelik ohver? Miks inimesed ei tunnista teisi sellistena nagu nad on? Kuidas mõjutab eksistentsialism meie suhtumist maailmasse?

Eksistentsia.lism <20: -lismi, -.lismi> olemisfilosoofia. ▪ Eksistentsialist (ÕS 2006)

Oma maaliseeria ja installatsiooniga püüan ma vaatajat panna nii kuuli ette kui ka kuuli taha. Mis tunne valdaks inimest, kes ootamatult satub vastamisi püssitoruga? Mida ta näeb või mõtleb? Mis tunded valdavad inimest, kes on otsustanud vajutada päästikule ning otsustada nii inimjada saatuse üle?


Piret Kullerkupp

Maaliseeria „Die Liebe"

Kuhu me ka ei vaataks on kõikjal vaakumas ühiskonna alustalad – perekonnas, riigis.
Oleme muutunud skeptiliseks kõige suhtes, mis varem olid väärtused – abielu, armastus, truudus, usk, eetika, seadus...
Turvalisuse puudumine on tänast maailma iseloomustav , aga seeläbi ka vaimu- ja tundemaailmas peegelduv.
Miski justkui ei kohusta enam.
Vastukaaluks kõigele sellele soovib kunstnik tähelepanu alla võtta positiivse – armastuse (die Liebe).
Kogu eksistents põhineb armastusel.

„ Kui meil puuduks võime armastada, kui elu allikas, mis meid alles teeb inimesteks, oleks inimkond ammu välja surnud, sest ta oleks ise enda hävitanud".
/Fritz Riemann/


Kunstnikud tänavad: Johannes Esto Ühing, AS Pere Leib, Anne Parmasto.

vt ka Tartu Postimees
www.tartupostimees.ee/?id=66372