Friday, October 09, 2009

Peeter Lauritsa koostatud piltkirjanduslik näitus RIBURAJAD 05.10. -17.10



Kuidasmoodi piltide abil jutustada, luuletada, laulda, ümiseda, vaielda või vigurdada? Kuidas pildistada voolu, mis ei mahu koomiksi lineaarsesse sängi? Kuidas teha pildi abil teistmoodi kirjandust – näiteks kirjumirjandust?

Jaapani klassikalises luules on renga nimeline zhanr. Rengasid kirjutab mitu luuletajat vaheldumisi. Eelmise luuletuse lõpp saab järgmise alguseks. Tulemuseks on keeruliselt põimunud vanikluule.

Peame endiste ja praeguste Tartu fototudengitega pildilist kirjavahetust. Kasutame fotot suhtlusvahendina ja mängime pildi märgiliste võimalustega. Piltkirjutame. Saadame fotosid vastastikku või ringiratast ning vastame neile järgemööda. Viitame eelmisele pildile motiivi, koloriidi, kompositsiooni, tsitaadi, paroodia või peegelduse abil.

Muist meie kirjumirjanduse riburadadest on moodustatud eelmist fotot digitaalselt täiendades, muist eelmisele pildile toetuvaid uusi kaadreid pildistades.

Valdur Mikita on meie seltsis pildistanud sõnu. Pilte on sõnunud:

Peeter Laurits
Marge Nelk
Marja-Liisa Plats
Madis Katz
Anna Hints
Eneli Luts
Liisalotte Elme
Henry Griin
Tiit Joala
Paavo Kuldkepp
Piret Säde Lain
Polina Lapõsheva
Katrina Paas
Katrin Sarapuu
Sigrid Soomer
Olivia Tubli


Piltkirjutamine ja kirjumirjandus

Peeter Laurits
peeter@metsas.ee

Einike Leppik ja Kristina Kivirand POOL ON VÄLJAS 22.09. - 03.10.

Einike Leppik on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli nahadisaini
osakonna ja alustamas õpinguid Antverpeni Kuninglikus Kaunite Kunstide
Akadeemias graafika magistrantuuris Belgias.

Kristina Kivirand on õppinud Eesti Kunstiakadeemia Avatud Akadeemia
Vabade Kunstide osakonnas ning täiendab ennast Tartu Ülikooli
maaliosakonnas.

"Pool on väljas"

Einike näitab "head eeti kirjandust. Rebitult ja raamitult. Klaasi
all ja klaasi peal. Nii nagu on."

Kristina esitleb "Kunstniku raamatu projekti", mis käsitleb
fragmentaarsust, lapsepõlve mälestusi, päevikulises vormis kirjapandud
mõtetest välja rebitud katkendeid. Valdavaks tehnikaks on siiditrükk
vineeril.

Y - kohtumine: Kanako Sasakit ning kunstnikepaari Irena ja Jerzy Biechonskit

22. septembril algusega kell 18.00 toimus järjekordne Y-kohtumine, kus MoKSi residentkunstnikud räägivad oma loomingust. Ettekanded on inglise keeles.

Septembrikuus võõrustab MoKS jaapani fotograaf Kanako Sasakit ja poola-iisraeli kunstnikepaari Irena Biechonskat ja Jerzy Biechonskit. Eri maailmajagudest ja eri põlvkondadest kunstnikke seob kirg ajaloo ning selle valguses paljastuvate isiklike ja kollektiivsete lugude vastu.

Jaapani naisfotograaf Kanako Sasakisündis Sendai linnas 33 aastat tagasi. Ta õppis kunsti ja fotograafiat (Royal College of Art, London; School of Visual Arts, New York) ning ajakirjandust (Ithaca College, Ithaca). Ta on näidanud oma loomingut mitmel pool maailmas ja tema tööd on leidnud äramärkimist real rahvusvahelistel fotonäitustel (näiteks, VOCA Award, Magenta's Emerging Photographers, MINI Photo Award, 
The Golden Light Award, Personal Documentary).

Kanako Sasaki: “Kasutan oma loomingut selleks, et uuristada pinnale aega, et pääseda ligi ajaloole ja lahkunutele. Vaatajate ja mu soovide vahel tekib töid vaadates samu momente kogedes ühendav jõud.
Minu jaoks on “aeg” materjalina väga paindlik. Ma tahan enese jaoks hetki, mälestusi ja ajalugu dekonstrueerida. Ma avastan oma kujutlusmaailma, mis on inspireeritud mu lapsepõlvemälestustest või lugudest, mida olen näinud või lugenud.

Näiteks töö “Anne's signal” (Anne signaal), kus ma taasetendan naiivsel viisil Anne Frangi karakterit. Seda pilti ei saa võtta kui performance dokumentatsiooni, vaid kui ilukirjanduslikku/ dokumentaalset narratiivi, mis põimub minevikuga ühte.

Nagu näha võib, olen huvitatud ajaloost, eriti pärastsõjajärgsest ajast tänapäevani. Ma tahan, et mu töö seostuks ajaga, selle kiiruse ja kestvusega. Soovides peatada kiirust ületan norme, misjärel võin ajalooga süütult manipuleerida. Kui ma külastan ajaloolisi paiku (nagu näiteks Karosta, Lätis, koht kus Vene armee ründas 1904.a Jaapanit Vene-Jaapani sõjas), siis lähen ma ajas tagasi või leinan sõjasündmust. Fotograafia püüab kinni vaid pinnapealse aga paradoksaalsel kombel tahan ma, et mu pildid portreteeriksid tundlikku kohta, mis on maetud aja pinna alla.

Viimane projekt, mille kallal ma töötasin, on Jaapani II maailmasõjajärgsest diasporaast Lõuna Ameerikasse. Avastasin, et Boliivias on asula nimega “Colonial de Okinawa”, mille elanikeks on Okinawa saarelt väljarännanud. Seda asundust ei saa võrrelda ühegi teise Jaapani asundusega väljaspool emamaad. See on väga eriline koht, seda organiseeritud väljarände tõttu, mille kutsus ellu Boliivia valitsus selleks, et päästa Okinawa elanikud pärast Jaapani kaotust Ameerika Ühendriikidele II maailmasõjas.
Selle projektiga soovin panustada uutele põlvkondadele, kes ei ole kogenud sõdasid (mina kaasa arvatud). Ma tahan tänapäevale edasi anda detaile väljarännanute lugudest ja nende ajaloost. Foto ja video abil tahan ma edasi anda likumise, aja ja ruumi ideed. Usun, et need optilistel läätsedel baseeruvad meediumid suudavad hästi väljendada aja ja mälestuste ideed ning lood jõuavad inimeste südametesse.”
www.kanakosasaki.com

Irena Biechonska ja Jerzy Biechonski

Poola päritolu kunstnikepaar Irena Biechonska ja Jerzy Biechonski elavad Iisraelis. Vaatamata auväärsele eale on Irena ja Jerzy väga aktiised, nad reisivad ja töötavad erinevates külalisateljeedes maailmas ja näitavad oma loomingut.

Kunstnikepaar loob eraldi taieseid aga nende loomingu ühisnimetajteks võiks olla isiklik ajalugu- kollektiivse ametliku ajaloo valguses. Määratuks allikaks nende loomingus on kahtlemata kirev isiklik kogemustepagas.

Jerzy Biechonski sündis 1930. a Poolas. II Maailmasõja ajal võitles ta Poola partisaniarmees ning osales 1944. a ülestõusus Varssavis. Aastatel 1945-47 jätkas ta põranda-alust võitlust kommunistide vastu. 1957. a emigreerus ta Poolast ja alates 1990. aastast elab ja töötab ta vaheldumisi Poolas ja Iisraelis. Oma loomingus lahkab Jerzy Biechonski sõda. Kasutades allikana isiklikku kogemust ja tänapäeva meedia vahendatavaid materjale. Tema loomingu vormiks on graafika ja assamblaazid.

Irena Biechonska sündis Poolas 1929. a. Alustades tekstiilikunstnikuna on ta nüüdseks jõudnud välja skulpturaalsete installatsioonideni, milles ta kasutab röntgeni ülesvõtteid, valgust, meditsiinivoolikuid, fotosid, tekste ja kangaid. Need materjalid mängivad tema loomingus olulist rolli, nad on laetud oma algupärase infoga, kandes minevikku ja ajalugu ning on mitmel viisil seotud Irena Biechonska enese elukogemusega. Oma loomingulises keeles loob Irena uusi väärtusi teada-tuntud kontseptsioonidele. Ühest küljest näitab ta vaatajale oma isiklikku universumit, teisest küljest peidab ta selle erinevate kihtide alla. Tema tööd võimaldavad vaatajal avastada peidetu ja nähtamatu suurt jõudu.

MoKSi 2009. aasta tegemised on toetatud alljärgnevatest allikatest:

EV Kultuuriministeerium, Hasartmängumaksu Nõukogu, Eesti Kultuurkapital, Programm Kultuur 2007-2013, Tartu Linnavalitsus.

Täname koostöö eest Mooste vallavalitsust

MoKS

Raivo Ird TEGELIKKUS.e.ART.e.FAKTID 07.09 - 19.09.2009




Apokalüptilistes meeleoludes, gooti ja fetish-foto sugemetega subkultuuri pildiline müsteerim.

"Elu müsteeriumid, Ilmaruum ja aeg, Maaema, Taevaisa ning Suur Masin. Inimene ja asjad, varjud minevikust, tume tulevik. Elame murrangulisel hetkel, uue milleeniumiga on alanud uus ajastu. Kapitalism vangub, kuid me ei tea veel, kuhupoole ta kaldub. Teaduslike avastuste kiirus ja hulk on kasvanud enneolematuks. Õpime kloonima inimesi, meil on relvad, millega millega võiksime hävitada kogu elu planeedil. Maailm meie ümber hakkab lagunema. tekivad osooniaugud, orkaanid vapustavad maad. Me lendame Marsile. Mis saab edasi, on see lõpp või algus?"

ird.turm.ee
*
vt ka Cheese nr 35