 |
| Lilli-Krõõt Repnau |
Žižeki sõnade kohaselt ei
saa inimesed iial õnnelikuks, sest ihaldavad asju mida nad tegelikult ei vaja
ja ihadest loobumine tähenduks samastumist eimiskiga ning olemise lakkamist.
Kõik inimese igad on psüühilised häired, mille abil end petta ja olemasolus
veendunud olla. Soov õnnelik olla on neuroos, millel põhineb kogu teadlik
elutegevus. Otsides Žižeki küsimusele vastuseid tema eelkäijate sõnadest, on Aristotelese
sõnul soov õnnelik olla inimesele sama loomupärane nagu taimele tung kasvada.
Küsimus on vaid selles, mida teha? Platon pidas õnneks teadmist ehk tarkust
loobuda püüdlemist eesmärkide ning materiaalse suunas, mida tegelikult ei vaja.
Välistel asjaoludel ei olevat õnnega mingit pistmist, vaid õnn on leitav
inimese sisemuses õige suhtumise ja „hingekorraldusega“.
Repnau sõnul visualiseerib
ta Õnne paradiisitaoliste (loe Vahitorni laadsete) hüperrealistlikke
helendavate kujutelmadena. Näitust võib nimetada eksperimentaalseks reisiks
õnneradadel.
Lilli-Krõõt Repnau (s
1982) elab ja töötab Tallinnas. Õpib Eesti Kunstiakadeemias graafikat (MA).
No comments:
Post a Comment