JUULIS PUHKAME

☀

KIIRTOIT KÕRVADELE - heliworkshop 19. juunil algusega kell 15:00 ja kontsert algusega kell 19:00

Finnpore Tour 2011

Jukka Hautamäki (FIN) and Dennis Tan (SNG/GER) are making noise and experimental music tour in Germany, Poland, Lithuania, Latvia, Estonia and Finland during 2 weeks (9. – 23.6) in June 2011.

The artists are also interested in giving presentations of their works and offering short workshops about sound art and experimental electronics e.g simple CMOS sound circuits and hacks.


Dennis Tan is a singaporean sound artist living and working in Bremen, Germany. As a sound artist, he makes sound installation which are both sculptural and compositional. He has also written graphical notations for musicians or none musicians alike.

He founded the group Sonic Kitchen in 2003 and they have releases on Kitchenworks (GER) and naivsuper (GER). Since 2006 Tan has gone solo and has participated in a compilation on [TN012] Tecnonucleo (netlabel)

Tan works under various moniker but this year, he works under a new project name, Squarewhite. Squarewhite address first the question, what is the difference between noise and silence, since our perception changes all the time? He will explore and research on this question with both analog (diy electronics) and digital tools (synths, samples, maxmsp).

Currently he is getting his hands dirty with Arduino and DIY electronics.

www.tandennis.net
squarewhite.tumblr.com


Jukka Hautamäki is media artist living and working in Helsinki, Finland. He works with video, digital photography, experimental soundscapes and electronics. His primary form of expression is media installation.

With Ihokas moniker Hautamäki has always tried to maintain unique kind of style while avoiding most common mainstream solutions. Music style is abstract ambient noise with a twist. The live music is occasionally accompanied by video projection. Ihokas live music is combination of digital sound processing, live sampling, diy synths and electro-acoustic sound improvisation.

Hautamäki is also working with diy electronics, Arduino and MaxMSP. He is founding member of Turku based experimental electronics association Kokomys (kokomys.org). Hautamäki has kept sound art and electronics workshops in Finland and Germany. Hautamäkis music has been released on albums and V/A compilations by Turbo Records (CAN), Lumi Records (FIN),
[aanite] (FIN), Luumu Recordings (FIN), Acidsoxx Musicks (USA).

www.jukkahautamaki.com
ihokas.tumblr.com




Fast food for ears - DIY electronics workshop

The workshop is an introduction into the world of building your own diy synths, making contact microphones and having fun with CMOS chips. The workshop will be conducted in three hours.

During the workshop three different stages of a circuit will be presented:
1. Prototype on breadboard
2. Soldering on copper stripboard
3. Mount electronics in a box for ready-to-play version.

Participants will build the circuit first on the breadboard. After that they are encouraged to experiment with the circuits, listening to the differences between components (resistors, capacitors etc.).
Projects include: Preamp, making a contact microphone, nand synth, simple matrix synth.

Workshop is for max. 5 people. Previous knownledge of electronics is not required. Small fee for materials. Synth kit prices starting from 5 euros.

Things to bring:
Soldering iron, if you have one
A box or container for your synth (optional)
Yourself and open attitude for learning new things

***

Kontsert on TASUTA, heliworkshopile PALUN EELREGISTREERIDA: ygalerii@gmail.com

Kaisa Eiche
Y

Sündmust toetab Tartumaa ekspertgrupp:



Fast Food for Ears
19. juuni

Kiwa personaalnäitus AMEERIKA. PROTSESS. LOSS. 8. juuni -- 3. juuli 2011

Kolmapäeval, 8. juunil avame Y galeriis KIWA personaalnäituse AMEERIKA. PROTSESS. LOSS.
Uksed avatakse kell 17:00.
Avamisel performance.

here's nothing vaadatav:
http://www.youtube.com/watch?v=X7fgfI4W5AQ

16. juunil algusega kell 18:00 vestleb Kiwaga Andreas W.


Kafkadisko ja kontseptuaalsed käärid

"Kiwa tagasi Y galeriis, parem kui kunagi varem"
teksti autor Hanno Soans        
Tallinnas
25. mai 2011


kiwa uuemat loomingut värskendab tähenduslühiste loomine lacanliku subjekti keskmes olevate tühikute, neid määratlevate biopoliitiliste reaaliate ning diskokera ja glitterteksti “ratifitseeritud tühitunde” vahel.
kurt bitters 


Dekonstruktsiooni kui post-strukturalistlikust filosoofiast lähtuva praktika esimene etapp on enamasti olemasolevate väärtushierarhiate ümberpööramise läbi saavutatud teadlikkus. Kirjanduskriitilistele lähtealustele vaatamata on tegemist vaat et matemaatilise tehtega, mis peaaaegu automaatselt paljastab harjumuspäraste tähistajate politiseerituse. Mis saab aga siis, kui sedalaadi võrrandi ühele poole asetatakse mütoloogiliselt laetud Ameerika, ehk siis Negri ja Hardti kirjeldatud “Impeerium” ja teisele poolele konkreetsesse aegruumi projitseeritavate traditsioonidega, semiootilise rikastusprotsessi läbinud noor Tartu kunst, mis tegelikkuses on alles sündimas, mis alles määratleb iseennast tekkivas teostekogumis, elab sünkroonis käimasolevate kõneaktidega? Parimal juhul sünnib siit semiootilise sunnismaisuse enesetüsistus/enesetühistus, ühtaegu nii sümptom kui ka teraapiline asendustehe.  

Julgen väita, et käesoleva näituse “Ameerika. Protsess. Loss” raames on Kiwa kui kujutava kunstniku autoripositsioonis (annan endale aru, et see konservatiivsehõngu määratlus on samas kui kohitsev lõige autori minategelikkuse mitmekihilisusesse) toimumas oluline maalihe. Viimase viie aasta jooksul põhiliselt olematusemetafüüsikale keskendunud hermeetiline kontseptualist on siinkohal liikunud kultuurimaastikule püsima jäänud krestomaatiliste tähenduslosside (Kafka, Tammsaare, Kubrick, Kiisk, Creed) kallale ja põrgatab neid monumentaalseid tähistajaid omavahel dadaistile omases mängulustis, hoolimata sugugi kui sügavalt tekkivad tähenduskillud meil senikehtivatesse kultuurihierarhiatesse lõikuvad. Installator ja dekonstruktivist Kiwa miksib teoses “Ameerika” ühte kultuuriajalooliselt veenvamat psühhosikujutist lääne kultuuriruumis, ukseepisoodi Stanley Kubriku filmist “The Shining”, Tammsaare mantraks muutunud põhi-track'iga “Tee tööd ja ja näe vaeva...”, otsustavusega, mis annab hävitava hinnangu eesti kultuuri tüvitekstile.  

Tõsiasja, et filmiviidetega mängivast kaasaegsest installatsioonikunstist võiks alates  Douglas Gordonist ja lõpetades Stan Douglasega kokku panna omalaadse antoloogia, osutab veenvalt sellele, et just film on normatiivseim kõikidest kunstidest, on see kunstiliik, millele toetudes me “pildi kokku paneme”. Ja just seadakaudu tuntud teed tagasi liikudes otsustab ka Kiwa teoses “Protsess” meie tegelikkusepilti destabiliseerida. Arhivaarina on ta kogunud valdavalt art-house kinost pärinevaid kaadreid, mille subtiitrites kordub kunstniku jaoks lummavaim sõna nothing, mittemiski, antiasi, tühjus. Tõepoolest, kääre filmireaalsusesse lükates on ta selles installatsioonis, vastupidiselt eelmisele, kus ta seda asendustehete abil simuleerib, lõhkunud filmilummuses genereeritava žižekliku Reaalse silmkoe ja jätnud meid silmitsi ikooniliseks tõstetud kaadritest moodustuvate meelevaldset tähendust genereerivate “koomiksi-katketega”. Visuaal filmilindilt dekontekstualiseerub ja uueks mantraks saab eimiski, kaadri tagune tähendusvaakum. Tundub et just siitkaudu, visuaalsete viidete hajuvuse ja verbaalse fookuseteravuse ühisel toimel saab uue tähenduse kunstniku jaoks näituse kontseptsioonitekstis olulisele kohale tõstetud oksüümoron “ääretult kitsas”. Ja kafkadiskol olgu ääretult kitsas.  

Kafkadisko peasaalis, kuhu küllap siiski ulatuvad ka “Ameerika” helid, ootab meid 60ndatel klassikaks saanud tühi ruum. Installatsioon “Loss”, mida markeerib hiidkirjas galeriiseinale manatud sädelevas tekstis, tautoloogiline, vaid iseenese särale viitav “GLITTER TEXT”, summeerib autori sõnutsi “afektiivse ihamaailma nõudlused, olles ühtlasi poliitiline tühitähistaja”. Alati iseenda piires erinev, lõputult varieeruvat kaleidoskoobi-effekti pakkuv glitter-tekst osutab ühelt poolt ühele affektiivse tegelikkuse võtmeklotsile, millest näituse teised installatsioonid meid nagu nöökides ilma jätavad ning ulatab teiselt poolt võimalikest kõige minimalistlikumal viisil käe sellele Kiwale, kes siit vaid paarsada meetrit eemal 15 aastat tagasi “Lollipopi fiktsiooniga” oma kunstnikuteed alustas.  
    


***

Näitus jääb avatuks 3. juulini 2011.

Kunstnik avaldab tänu: Reklaamitsehh, A. Le Coq, Tartu Üliõpilasmaja, K.Niglas, T.Toomistu, R.Kivaste, A. Orav, K.Kiisk, M.Teekann



Meediakaja:

parem olla leitud, kui valitud
by Hasso Krull
http://www.ekspress.ee/news/areen/uudised/parem-olla-leitud-mitte-valitud.d?id=48387345

kiwa tühjuses ja y galeriis
by Roy Strider
http://www.postimees.ee/473908/kiwa-mangud-tuhjuses-ja-y-galeriis/

kiwa avab tartus isikunäituse
by Jaan Olmaru
http://www.tartupostimees.ee/464248/kiwa-avab-tartus-isikunaituse/

kiwa küsib, kas sugu on kunst
by Kaie Päike
http://www.tartuekspress.ee/index.php?page=1&id=573

glitter and scars are nothing
by Barthol Lo Mejor
http://fluon.blogspot.com/2011/06/glitter-scars-and-movies.html

Y galerii (Küütri 2, Tartus) on avatud: K-R kella 12-19 ja L-P kella 12-17; pühade ajal suletud.

Y galeriid toetab 2011 a Tartu Linnavalitsus, Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium ja Tartu Ülikool.

www.kiwanoid.com


Tere tulemast!
Kaisa Eiche

Y-kohtumine: Carolina Aponte (CAN)

Y-kohtumine: MoKSi külaliskunstnik Carolina Aponte Y galeriis

Neljapäeval, 12. mail, kell 18 on taas Y galeriis võimalus kohtuda Mooste Külalisstuudiosse (MoKSi) loometööle saabunud kunstnikuga. Carolina Aponte Kanadast tutvustab oma töid neljandal selleaastasel Y-kohtumiste sarja üritusel.




Carolina Aponte räägib alustuseks oma varasematest töödest, eri laadi projektidest, mis loodud alates aastast 2009. Tundes huvi naiseks olemise ning tema rolli vastu, nagu seda on määratlenud kultuur ja religioon, hakkas Carolina analüüsima sellega seotud etteseatud arusaamu ja ideoloogiaid minevikust praeguseni. Installatsioonides integreerib ta skulptuuriks video, heli, vesivärvid, joonistuse ja õmblemise. Viimane neist on ju läbi aegade samuti peamiselt seostunud naiselikkuse, kodu ja käsitööga ning on muutunud ka kunstniku loomingus tähtsaks. Seejärel tutvustab Carolina praegust ettevõtmist – MoKSis, iseenda stuudios alustatud kohaspetsiifilist installatsiooni. Tema nööriinstallatsiooni lähteks on vanad puutalad, mille loomulikud, ajaga tekkinud praod määravad samm-sammult üha tihedamini ruumi täitma hakkava, naelte külge kinnitatava võrgustiku olemuse. Nööristik viitab Eesti rahvariiete naturaalsetele värvidele ja triipudele. Traditsiooniliste väärtuste jõud ja energia on selle töö juures kunstniku peamine huvi ja mõjutaja.

Carolina Aponte lõpetas 2010. aastal Concordia Ülikoolis kunsti eriala bakalaureuseõppe. Ta elab Kanadas, Montrealis. Carolina Aponte reisi Eestisse, MoKSi kunstiresidentuuri toetab Office Québec-Monde pour la Jeunesse (OQMJ) stipendium.

Mooste Külalisstuudio Y-kohtumiste sari Y galeriis on loodud peamiselt selleks, et ka Eesti laiemal avalikkusel oleks parem võimalus MoKSi väisavate külaliskunstnike tegevusega tutvuda. Suur tänu Y galeriile ja Kaisa Eichele.

MoKS on kunstikeskus, mida veavad kunstnikud ise, siin on ateljeesid, näitusepindu, töökodasid, raamatukogu jms. MoKS tegutseb nii Moostes (nt külalisateljeed, toiduklubi, helitöötoad) kui ka väljaspool seda. MoKSi tegevust rahastavad Eesti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu, Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Põhjamaade Ministrite Nõukogu, EC programm Kultuur, Euroopa elukestva õppe programm Grundtvig, SA Tallinn 2011.

MoKSi uksed on külastajatele valla kolmapäevast pühapäevani kl 12–18, parema elamuse saamiseks tasuks aga alati all toodud kontaktandmetel eelnevalt programmi kohta aru pärida.

Info: 5330 6679
siiri@moks.ee

kutse osalema! workshop JOONERÜTM 18. mail 2011

Workshop 18.mai kell 17
Joonerütm
Indrek Tali ja Triine - Anette Täks
Koht: Y-Galerii


Kohtumine helilainetel. Mediteerimine muusikasse. Vahendiks paber, joon ja rütm.
Hetkekogemuse tunnetuslik juhuslikkus. Helienergia. Tühjuse täide.

Materjalid ja juhendamine kohapeal.
Orienteeruv ajakulu 1 tund.

Osalustasuta.


---

Päikesepai,
Indrek ja Triine
56 20 1665

HARILIK joonistuste näitus 11.mai--5.juuni 2011

Esmaspäeval, 9. mail kell 18 avame Y galeriis (Küütri 2, Tartus) joonistuste näituse "Harilik".

Näituse kuraator on Margot Kask, osalevad Ines Erlemann, Melina Herrero Vilches, Kaie Kal, Kaija Kesa, Kaili Angela Konno, Eva Luure, Joonmeedia (Tanel Rannala ja Siiri Taimla), Kadi Pajupuu ja Marilyn Piirsalu, Pastacas (Ramo Teder), Jaanika Peerna, Lembe Ruben, Alide Zvorovski, Indrek Tali ja Triine-Anette Täks, Toomas Tõnissoo, Pille Õnnepalu.



Joonistamine, joonistusoskuse vajalikkus, joonistamise eri viisid ning isegi joonistamise määratlemine on viimasel ajal olnud õige mitmel korral ning viisil kõne all.

Y galeriis toimuvat joonistuste näitust võib vaadata Rotermanni kvartali Loovalal tegutsenud sõpruskonna või õigemini laiendatud sõpruskonna väljapanekuna, sest mõnedki osalejad, nagu näiteks New Yorgis elav Jaanika Peerna ja Soomes Salos elav Pastacas (Ramo Teder), on juurde kutsutud.

Näitus lähtub harilikkuse mõistest, seda mitmest aspektist. Kõigepealt harilik kui „harilik”, tavaline pliiats, mida veel paarkümmend aastat tagasi kasutasid vaat et kõik inimesed, ka kirjutamiseks, kui teksti oli vaja hiljem maha kustutada või pastapliiatsit polnud käepärast. Siis „harilik” kui midagi tavalist, mille olemasolu enam tähele ei pandagi, kuid, mis siis, kui seda enam meie elus ei ole, osutub ülivajalikuks. „Harilik”, mis nii teema kui vahendi mõttes on väga isiklik.
Näitusel osalevad kunstnikud on püüdnud kombata joonistamise piire, avastada selle meediumi võimalusi. Väljas on joonistusi skemaatilisest lähenemisest täpse kirjelduseni ja maalilis-ekspressionistlikust kontseptuaalseni. Joonmeedia kunstnikud Tanel Rannala ja Siiri Taimla esitavad kümme intervjuud joonistusõpetajate ja üliõpilastega, et selgitada välja joonistamise praegust seisu Eesti kunstikõrgkoolides: kas ja mida peaks joonistamise alal õpetama?


Harilikust

Praegu ei tundu harilikus pliiatsis enam midagi harilikku, seda kasutavad igapäevaselt ainult esimese klassi lapsed, kunstiüliõpilased ja puusepad.



Süsi ja harilik pliiats on odavaimad ainelise kunsti tegemise vahendid. Söe või harilikuga tõmmatud joont saab kergesti kustutada, tagasi olematuks muuta. Mõlemad asjaolud tingivad joonistuse kaastähenduseks proovi – harjutamise ja kavandamise.


Joonistus võib olla vahetu.
 Joonistus on mõtte materialiseeritud jälg. Seega on joonistus alati millegi taasesitus, olgu aluseks juhuslik, kogemata jäänud teadvusvoog, kaalutletult välja valitud objekt või üksikasjalikult välja arendatud kujutlus.
Kujutis on vahend, mis võimaldab kujutatava sisu paremini jälgida, juhtida ja arendada.


Joonistus võib olla uurimus.
 Nähtusi ja tegevusi, mis igapäevaselt ümbritsevad ja millega seetõttu harjunud ollakse, tajutakse tavalistena. Mõningaid neist ei märgata üldse. Lähemal uurimisel ilmnevad neid siduvad põhjuste ja tagajärgede seosed ning seejärel ei tundu needsamad harjumuspärased nähtused enam nii tühistena.
Tuimana tundunud korduse eesmärk on enamasti esmaste eluprotsesside toimimiseks vajalik korrastatus, koguni ellujäämine. 
Sõna „tavaline” lähtub tavast ja tavandist – tegevuste kordusest. Enamik eriliseks nimetatavaid, tähelepanu pälvivaid sündmusi tõstetakse esile nende liminaalsuse – piiride ületavuse, otsustavuse – tõttu. Põhjuse ja tagajärje kontekstis osutub iga tegevus millegi suhtes otsustavaks.

 Väljendusena on iga joonistus erakordne. Väljendus on olemuslikult esitus. Esitus on ideaalis mäng – teadlik, loov, katsetav ja seejuures muidugi suhtlev tegu.


Näitus jääb avatuks kuni 5. juunini 2011.

Täname Eesti Kultuurkapitali, Loovala ja Tartu Kunstnike Liitu .

Y galerii on avatud K-R kella 12-19 ja L-P kella 12-17

Tere tulemast!



Veel teavet,

Margot Kask

margot.kask@gmail.com
5275531

loe ja kuula ka:
tanelrannala.eu/2011-2/2011-harilik-y-galerii-joonmeedia-installatsioon-intervjuud-tartu

*

Eva Luure autoportree


Ines Erlemann kaader videost Harilik harjutus


Ramo Teder


Kadi Pajupuu ja Marilyn Piirsalu. Harilik kahe kõne. Video


Kaie Kal


Kaija Kesa

ART IST KUKU NU UT 2011: KUKU NUNNU stipendiaat selgunud

ART IST KUKU NU UT teatab:
04. mai 2011

KUKU NUNNU produktsioonistipendiumi näitusprojekt on valitud!


Kaasaegse kunsti festivali ART IST KUKU NU UT 2011 korraldustoimkonnal on rõõm kuulutada produktsioonistipendiumi võitjaks näitusprojekt pealkirjaga "Tartust ära", milles osalevad noored kunstnikud Anna Hints, Eva Labotkin, Marja-Liisa Plats ja Toomas Thetloff.

"Me lubame vaatajale Tartust lahkumist, kuid selle asemel sulgeme ta Tartu kesklinna keldrisse. Tuleb välja, et Tartust äraminek polegi nii kerge. Pisike kunstimaailm, pisike väikeriik, kus küünitus* on iseseisva väärtusega akt, mida peab harrastama. Oleme pühendunud (ära)küünitusele, kuid oleme oma pingutusest hoolimata keldris kinni. Vaatame aknast igatsevalt teisi ning ootame järjekorras luba lahkuda".

* "küünitus" Eva Labotkini video “Kikivarvul inimesed” ainetel


Näituse esmaesitlus toimub Tartus festivali ART IST KUKU NU UT raames 2011 aasta septembris. Näitus "Tartust ära" eksponeeritakse Y galeriis (Küütri 2) 16. septembrist - 30. oktoobrini 2011.

ygalerii.blogspot.com


ART IST KUKU NU UT tänab kõiki kunstnikke, kes stipendiumile kandideerisid. Saadetud ettepanekud jäävad festivali arhiivi järgmiste rahvusvaheliste näituste ettevalmistamiseks ning kuraatoritele tutvustamiseks.

KUKU NUNNU stipendium on mittetulundusühingu Kaasaegse kunsti festival ART IST KUKU NU UT algatus, et initsieerida ja toetada noorte kunstnike kunstiproduktsiooni Eestis ning esitleda regiooni noori kunstnikke rahvusvahelises kunstikontekstis.

ART IST KUKU NU UT team pakub lisaks KUKU NUNNU produktsioonistipendiumile väärtuses 1000 € ka igakülgset abi näituse teostamisel ja kommunikeerimisel.


Ootusärevalt teie,

Rael Artel ja Kaisa Eiche


Kaasaegse kunsti festival ART IST KUKU NU UT

Küütri 2, 51 007
Tartu

www.artistkukunuut.org
info@artistkukunuut.org

Festivali toetavad Tartu Linnavalitsus, Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.


Kaasaegse kunsti festival ART IST KUKU NU UT 2011 toimub Tartus 15. septembrist kuni 13. novembrini. Festivali programmis on Marina Abramovići isikunäitus Tartu Kunstimuuseumis, kuraator Rael Artel; kutsutud väliskuraatori grupinäitus Tartu Kunstimajas, kuraator Ellen Blumenstein; KUKU NUNNU produktsioonistipendiumi näitus "Tartust ära" Y galeriis. Programmist on festivalil kavas avalikkust teavitada eraldi.

TOPOFON 2

Heli, hääl ja luule. Seekord kahepäevase minifestivalina /
Sound, voice, poetry. This time as a two-day minifestival

Tartus, Y-galeriis Küütri 2
Üritus on tasuta / Free of charge



Kolmapäev, 4. mai kell 19 / Wednesday, May 4th at 7pm:

- MAARJA PÄRTNA - luule / poetry
- JOHN GRZINICH (EE, USA) - heli / sound
- LUULUR häälutab / sound poetry
- KI WA heli / sound
- MEHIS HEINSAAR luule / poetry
- MARTIINI heli / sound

Visuaalid / Visuals:
- KAJA PAE
Taustahelid luuletajatele / background sounds for poets:
- SVEN VABAR



Neljapäev, 5 mai kell 19 / Thursday, May 5th at 7pm:

Heli / Sound:
- MURMER (EE, USA)
- THOMAS TILLY (FR)
- IGNAZ SCHICK (DE)http://www.blogger.com/img/blank.gif


Topofon on kirjandusfestivali Prima Vista eelüritus / Topofon is the pre-event of Prima Vista literature festival
http://kirjandusfestival.tartu.ee/

Muuseas Thomas Tilly esineb ka Helikoosolekul sel kolmapäeval, 27. aprillil kell 18 ERMis.
By the way, Thomas Tilly will be performing at Helikoosolek this Wednesday, April 27th 6pm at Estonian National Museum, Tartu.

(English bios below)

MAARJA PÄRTNA on noor luuletaja, kes andis eelmise aasta lõpul välja kiita saanud debüütkogu "Rohujuurte juures", mida ta Topofonil esitlebki. Avaldanud luulet ka Vikerkaares ja Müürilehes. Luulest vabal ajal õpib Maarja ülikoolis maailmakirjanduse erialal.
http://katselabor.wordpress.com/

MEHIS HEINSAAR on kuulus eesti kirjanik. Loeb Topofonil oma uut ja vana luulet.
http://et.wikipedia.org/wiki/Mehis_Heinsaar

LUULUR on rahvusvaheliselt kuulus eesti häälutaja. Avaldanud arvukalt luulekogusid ja ühe CD. Võitnud oma karismaatilise luuleesitamisstiiliga mitmeid auhindu.
http://www.ekl.ee/malin/

JOHN GRZINICH esitleb oma uut plaati "Surface Scripts". John "...on Texasest pärit helikunstnik, kes juba hulga aastaid Ahjal elab ja Mooste kunstikeskuses toimetab. Tema huvialaks on keskkonnahelid, ja selles field recordingu vallas on ta juba ammust aega maailmas tunnustatud tegija. Lihtsuse mõttes aga võib Grzinichi muusikat iseloomustada ka kui drone`i. Grzinichi uus album "Surface Scrpits" keskendub ajale - sellele, kuidas aegamööda kulgevad protsessid mõjutavad füüsilisi objekte, kirjutab Grzinich albumi tagakaanel. Vesi uuristab kive, metall roostetab, puu kasvab, mädaneb ja kuivab. Kivisse uuristuvad vihma mõjul väiksed vaod tuhandete aastate jooksul, kuid vihmapladin avaldab meile mõju juba sekunditega. Plaadi esimesel träkil "Planar Migration" me kuuleme tavapäraseid igapäevahelisid - linnuhääled, metallikrudin, inimkõne ja kõiksugu määratlematud jorinad - mille taustal undab miski suur, hoomamatu ja subliimne. See undamine kõlab kui metafüüsiline, tabamatu fundamentaalolend või -jõud, mille haaramiseks on inimene putukana põgus ja rumal olend. Küllap see undav jõud siis aeg ongi, või ajaga seotud, või hoopis ajast väljas." (Sven Vabar, Eesti Ekspress)
http://maaheli.ee/

KI WA on helikunstnikuna reeglina üsna postindustriaalne ja masinistlik olnud, kuid seekord laseb ta meile algupäralt veidi elusamaid helisid oma kauakestnud Indoneesia-rännakult - letaalsed vulkaanid, geisrid, inimesed, loomad jne.
http://www.kiwanoid.com/

MARTIINI: "Tahtmata väga tähtsaks minna, ei saa samas märkimata jätta neid arvukaid heliloomingulisi kollektiive, kelledega olen koostööd teinud, nimetagem mõned minu edasist loomingut suuremal määral mõjutanud kooslused: NE!, Guruhark, Metabor, Radio Libertad, Eestlased, Mooses. Enda heliloomingus võbelen keskonnahelide salvestamise & (lo-fi) elektroonikaga loodud abstraktsete kollaažide helistikus, mis ei välista muidugi teatavaid konkreetseid teemasid & suunavõtte."

MURMER ehk Patrick McGinley on Ameerikas sündinud ja viimased 16 aastat Euroopas elanud heli- ja performance`i-kunstnik, kes on helikunsti vallas tegutsenud 1998. aastast peale. 2002. aastast peale on ta teinud briti kunstnike ja vabamõtlejate raadiojaama Resonance104.4fm heaks iganädalast saadet framework, mis on pühendunud keskkonnahelidega töötavate helikunstnike loomingule. Keskkonnahelid on põhilisel kohal ka murmeri enese loomingus. Ta kogub meid ümbritsevatest maastikest ja ruumidest igapäevaseid, harilikke helisid, mis aga oma kontekstist välja rebituna mõjuvad kummaliste ja erakordsetena, moodustades murmeri esinemistel ja salvestistel hoopis uut tüüpi, avaraid, rahulikke ja paljutõotavaid keskkondi, mille kohta poleks samuti vale öelda drone ambient. murmer elab ja töötab alates tunamullu-sügisest Moostes, MoKSis.
www.murmerings.com

THOMAS TILLY on kunstnik-helilooja ja iseõppinud muusik, kes kasutab oma töödes peamise instrumendina mikrofoni. 2001. aastal algatas ta keskkonnahelidele ja kohapealsete objektide helindamisele helidele keskenduva konkreetse muusika (musique concréte) projekti Tô. Sedalaadi tööde puhul tuleb heliplaadi komponeerimist ja avaldamist pidada ühe konkreetse paiga helianalüüsiks teatud kindlal ajavahemikul. (NB! See meetod nõuab, et helisalvestaja viibiks kohapeal, jälgiks ja uuriks paiga arhitektuurseid aspekte, et kujundada isiklik vaatepunkt ja tõlgendusviis). Tilly kasutab oma kogemusi ka heliinstallatsioonide loomiseks, võimaldades kohapeal kogutud spetsiifiliste andmete loogika arenemist ja kasvamist, kasutades selleks erinevaid kohapealseid käivitus-/hajutamissüsteeme.
http://www.fissur.com/.

IGNAZ SCHICK on Berliinis elav helikunstnik. Ta huvitub eeskätt laiv-elektroonikast ning on välja töötanud oma unikaalse elektroakustilise esinemisstiili, mida ta nimetab "pöörlevateks pindadeks" (rotating surfaces). Ta asetab vinüülimängijal pöörlevale metallplaadile erinevaid asju ja materjale (puit, metall, plastik, paber, viiulipoognad, vasktaldrikud...), mille vibratsioone aitab võimendada lihtne kondensaatormikrofon. Nõnda esinedes sündiv muusika võib olla äärmuslikult reduksionistlik või ka puhas karm noise, mahtudes mitmesuguste kaasaegse eksperimentaalmuusika suundade alla - näiteks ambient, musique concrete, industrial või elektroonika. Ignaz Schick on oma tubli 20-aastase karjääri vältel teinud koostööd suure hulga helikunstnike ja labelitega.
www.myspace.com/ignazschick


* * *

Bios in English:

MAARJA PÄRTNA is a young poetess who has a debut collection released, which she is going to present at Topofon. She has published her poems in several Estonian magazines and newspapers. Besides poetry she is studying world literature.
http://katselabor.wordpress.com/

MEHIS HEINSAAR is famous Estonian fiction writer, but at Topofon he is going to read his poetry.
http://et.wikipedia.org/wiki/Mehis_Heinsaar

LUULUR is an internationally renowned Estonian [sound] poet. He has released several poetry collections and a CD. Luulur has won several prizes with his charismatic performing style.
http://www.ekl.ee/malin/

JOHN GRZINICH has worked with sound and video since the early 1990s and performed and worked on projects throughout Europe and North America. He has released several CDs under a number of different labels. Says John: "My varied artistic approaches to sound generation, recording and production work with techniques that range from the construction of original instrument devices and the capture of acoustic phenomenon through environmental field recordings to digital multi-tracking and manipulation. The resulting compositions are often studies in extended evolutionary permutations of a selected set of sound sources. These sources can concentrate on different properties of sound instigation and emanation that can range from the textural animation of inanimate objects or an open-air mechanical noise field to overtone resonances from a set of wires stretched across a room. (from http://maaheli.ee/)

KI WA as a sound artist can be generally labeled as post-industrial and machinist, but at Topofon he plays a bit more animate sounds from his lengthy trip to Indonesia - lethal volcanoes, geisers, people, animals etc.
http://www.kiwanoid.com/

MURMER is an american born sound and performance artist who has lived and worked in europe since 1996. from 1996 until 1998 he lived in paris, where he studied theatre, and began his sound experiments in the context of those studies. moving to london in 1998, he began a collection of found sounds and found objects that would become the basis of all his work. he has composed works for several theatre performances, including the works of his own company, as well as performing live soundworks for others. in 2002 he co-founded framework, an organisation that produces a weekly radio show on london's resonance104.4fm. his work concentrates on the framing of sounds from our environment which normally pass through our ears unnoticed and unremarked, but which out of context become unrecognisable, alien and extraordinary: crackling charcoal, a squeaking escalator, a buzzing insect, or one’s own breath. (from http://www.murmerings.com/)

THOMAS TILLY is an artist-composer and self-taught musician who uses the microphone as his main instrument of work. In 2001 he created Tô, a solo project of concrete music focusing on environmental sounds and found-object manipulations. In this situation, the composition and publication on disc of such sound material has to be considered as a sonic synthesis of a place during a certain period of time. (N.B. this method requires one to stay, observe and study the architectural aspects of the place in order to formulate a personal view and interpretation of it). Tilly also uses his experience for sound-installations allowing the development and enlargement of the logic of specific data collected in a place – via various systems of triggering/diffusion in situ.
http://www.fissur.com/

IGNAZ SCHICK works and lives in Berlin where he became an active and integral force of the so-called “Berlin Nouvelle Vague” and the blossoming “real time music” scene. From the middle of the nineties onwards his interest and activities almost completely shifted towards live-electronics and after testing various instrumentations (hard- & software samplers, signal processing, contact mics, field recordings, …) he developed his own and quite unique electro-acoustic set-up which he calls “rotating surfaces”. Various objects and materials (from wood, metal, plastic, paper or violin bows and cymbals) are played directly on the rotating metal plate of the turntable and the vibrations are simply amplified with a small condensator microphone. With this set-up he covers many different styles of contemporary experimental music – ranging from extreme reductionism via ambient, industrial, musique concrete, electronica to harsh noise.
www.myspace.com/ignazschick

MARTIINI is a multi-talent who as a sound artist has collaborated with numerous Estonian collectives. Martiini works with field recordings and abstract collages created via means of lo-fi electronics that nevertheless do not exclude concrete themes and lines of flight.

Y-kohtumine: Johanna Lonka (FIN)

MoKSi külaliskunstnik Johanna Lonka Y galeriis

Neljapäeval, 14. aprillil, kell 18 toimub Y galeriis kolmas Mooste Külalisstuudio (MoKSi) Y-kohtumiste sarja üritus sellel aastal. Soome kunstnik Johanna Lonka räägib näitematerjali varal oma viimaste aastate tegemistest ja käsil oleva teose alusideedest.



Johanna Lonka tutvustab kõigepealt lühidalt oma seniseid tähtsamaid töid ning näitab skulptuuriinstallatsioone, mida mõnel puhul saadab ka tema enda helitöö. Peale selle tutvustab kunstnik natuke pikemalt oma käsil olevat projekti, millega ta MoKSis tegeleb – koostamisel on väljaanne, iseäralik retseptiraamat, mille sisu eesmärgiks on püüda vähendada meid igapäevaselt ümbritsevaid nüüdisaegseid stressifaktoreid. Materjali taustaks on muu hulgas huvi ravimtaimede ja loodusteaduste vastu ning fookus on detailide märkamisel. Kontseptsioon kätkeb endas väljamõeldud liike ning viiteid elutarkade vanaemade ja loodusravitsejate tavadele. Kunstnik tutvustab näitematerjali ning räägib kontseptsioonist ja ideedest selle teose taga.

Johanna Lonka on õppinud Tampere rakendusteaduste kõrgkoolis ning töötanud muu hulgas Tampere noorte kunstnike ühenduses Rajataide. Ta kasutab oma töös eri tehnikaid, sattudes mõnikord käima iseendalegi müstilisi radu, kuigi kõik teemad ja küsimused on enamasti sarnased. Viimastel aastatel on ta keskendunud peamiselt eri meediumeid kasutavate skulptuuriinstallatsioonide valmistamisele ja joonistamisele.

Rohkem infot Johanna Lonka kohta leiab aadressilt www.johannalonka.com.

Johanna Lonka loometööd MoKSis toetab Põhja- ja Baltimaade mobiilsusprogrammi Kulturkontakt Nord stipendium.

Mooste Külalisstuudio Y-kohtumiste sari Y galeriis on loodud peamiselt selleks, et ka Eesti laiemal avalikkusel oleks parem võimalus MoKSi väisavate külaliskunstnike tegevusega tutvuda.

MoKS on kunstikeskus, mida veavad kunstnikud ise, siin on ateljeesid, näitusepindu, töökodasid, raamatukogu jms. MoKS tegutseb nii Moostes (nt külalisateljeed, toiduklubi, helitöötoad) kui ka väljaspool seda. MoKSi tegevust rahastavad Eesti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu, Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Põhjamaade Ministrite Nõukogu, EC programm Kultuur, Euroopa elukestva õppe programm Grundtvig, SA Tallinn 2011.

MoKSi uksed on külastajatele valla kolmapäevast pühapäevani kl 12–18, parema elamuse saamiseks tasuks aga alati all toodud kontaktandmetel eelnevalt programmi kohta aru pärida.


Info: 53 306 679
siiri@moks.ee

Pressiteate koostas Siiri Kolka

moks.ee

Edvin Aedma, Barthol Lo Mejor, Taavi Novek ja Arlene Tucker näitusel "Applied Semiotics" 12.aprill--8.mai.

Teisipäeval, 12. aprillil algusega kell 18 olete kutsutud ja oodatud Y galeriisse (Küütri 2, Tartus) semiootika taustaga noorte kunstnike näituse avamisele "Applied Semiotics/Semiootika rakendus"

Osalevad kunstnikud: Edvin Aedma, Barthol Lo Mejor, Taavi Novek ja Arlene H. Tucker.

Avamisel performeerivad Barthol Lo Mejor (pop, sound), Edvin Aedma (kõne), Novekta.Avi (süntesaator), Kristin Orav (performance) jt.

"Applied Semiotics/Semiootika rakendus"
Semiootika pakub kasutajale täiendavat vaatevinklit, analüüsimeetodi ja perspektiivi. Seda kasutatakse tähenduste tajumisel ja reflekteerimiseks.
Teoreetilisest informatsioonist jõutakse mentaalse tööriistani, millega saavutatakse praktilisi eesmärke ja kunsti.

Tag Clouds/Sildipilved
Kõikide teoste läheduses asetsevad sildipilved, millel kunstikud on alustanud märksõnade abil oma teoste konteksti lahtimõtestamist.
Kõik on kutsutud sildipilvi oma assotsatsioonide, märksõnade või mõtetega kirjalikult täiendama. Sellega pakute fragmentidele semiootilist toitu, hävitades tühjust ja sünnitades tähendusi.

Edvin Aedma on õppinud Tartu Ülikoolis semiootikat (BA) ja tõlkimist (MA); ning täiendavalt vahetusüliõpilasena Voroneži ja West Virginia ülikoolides. Igapäevaselt tegeleb ta tõlkimise, turundamise ja arvutimängude loomisega. 2010 aastal andis välja inglisekeelse raamatu “The Lost Switch” .

"Kogu esitatud graafikat (mis kajastab tervikuna tumeduse ja soojuse omavahelisi seoseid) võib vaadelda ka kui kunagist vana maailma kujutavat koomiksit, mille paneelid suure semiootilis-süntaktilise katastroofi poolt laiali pillutati ning mis selle sündmuse tagajärjel oma pealkirja, järjekorra ning semiootilise kodu kaotasid."


Barthol Lo Mejor on õppinud Tartu Lastekunstikoolis ja valmistub sellel kevadel lõpetama Tartu Ülikoolis semiootikat (BA); 2008-2009 elas ja õppis Pariisis vahetusüliõpilasena, 2010 a osales KUMUs näitusel "Muutuv maalikunst", kuid ennekõike on Barthol tuntud elektro produtsendi ja noorte kirjanikuna.
fluon.blogspot.com

Y galeriis püstitab Barthol Lo Mejor popsemiootilise altari.
Külastajad saavad tuua altarile ohvriande ja K8 Moshilt lunastust paluda.
Näitusele pannakse ülesse tema digimaalid, millest kaks olid väljas Kumu näitusel "Muutuv maalikunst". Maalid kujutavad erinevaid meelelahutuse, müra ja ilu aspekte ja tegelevad nende semiootilise kodeeritusega. Barthol teeb avamisel live esinemise!

Taavi Novek on lõpetanud Tartu Ülikoolis semiootika (BA), kuid osalenud ka mõnes Tartu Ülikooli maaliosakonna tunnis, kus teemaks inimanatoomia, kolju joonistamine. Ise peab ta ennast ebaõnnestunud performance-kunstnikuks.
2010 a osales ta samuti KUMU näitusel "Muutuv maalikunst" ja see ebaõnnestus tal enda sõnul täielikult.

Y galeriis esitleb ta KUMU näitusele tehtud maaliseeriat ja väikseformaadilisi joonistusi "aNti-facebook", kuid astub üles ka muusikalise performance'iga. Kuigi ta pole kunagi süntesaatori taga mänginud, siis just sellel avamisel ta oma varastatud sämplingute ja urbanistlike helimaastike taustal improviseerima hakkabki.

Arlene Tucker on Taiwani ja Ameerika päritolu kunstnik.
Ta on õppinud Georgia osariigis (USA) Savannah Kolledźis kunsti (BA). Hetkel õpib Arlene Tartu Ülikoolis Semiootikat (MA) ja külastab uue meedia loenguid Aalto Ülikoolis Helsingis.

Y galeriisse toob Arlene tekstiilsete teoste seeria pealkirjaga Symbo Limbo, mis on inspireeritud väljakutsest mänguhoos defineerida zoosemiootikat:  "I believe that animals are symbiotic by nature and I want to play off of those sweetly shared interactions."
arlene.edicypages.com

Näitus jääb avatuks kuni 8. maini 2011.

Tänud Kristina Pajule!

loe ka:
Sirpi, 05.05.2011 Andri Ksenofontov ""Kunsti lahtivõtmine ja kokkupanemine"
www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=12429%3Akunsti-lahtivotmine-ja-kokkupanemine-&catid=6%3Akunst&Itemid=10&issue=3344

*
Fotod näituse avamisest:

TÄHELEPANU !

Ühes suveajale üleminemisega algaval nädalal, keerab ka Y galerii oma lahtiolemise kellaaegu, aga sootuks vastupidises suunas. Tulles vastu õhtustele ja pühapäevaste linnas promeneerijatele, sünkroniseerume nüüd hiljem avatuna ka rohkem teiste linna kunstikeskustega.

Tähelepanu!

Y galerii on avatud K-R kella 12-19 ja L-P kella 12-17.

Esmaspäeviti ja teisipäeviti oleme edaspidi suletud, välja arvatud näituste avamiste puhul.

Tervitused varakevadisest Tartust!

☀☝☃

Kaisa

Helikoosolek: Ernst Karel

MoKS presents:
helikoosolek:tartu with Ernst Karel
Wednesday, March 23rd
6-8pm
Y Galerii, Tartu

This month the helikoosolek, as part of the Wordfilm Ethnographic Film Festival, moves to Tartu's Y Galerii to welcome festival guest Ernst Karel.




ek.klingt.org

Ernst Karel is Lecturer on Anthropology, Assistant Director of the Film Study Center, and Lab Manager for the Sensory Ethnography Lab at Harvard University. In his audio projects, he works with analog electronics and with location recordings, sometimes separately, sometimes in combination, to create pieces that move between the abstract and the documentary.

Karel collaborates with video and filmmakers as a sound recordist, mixer, and sound designer. He also works as a mastering engineer, having preparing a wide variety of material for publication on CD, including folk music from various cultures, spoken word, new music, and electronic music. Karel's doctoral research crossed between the disciplines of cultural psychology, anthropology, and ethnomusicology. His fieldwork-based dissertation, Kerala Sound Electricals: Amplified sound and cultural meaning in South India, is a study in the anthropology of sound.

For this month's helikoosolek, Karel will present a "radio edit" of material from his upcoming CD, Swiss Mountain Transport Systems. Over the course of frequent walks in the mountains in different parts of Switzerland over the summer and fall of 2008, Karel recorded the various transport systems which are specific to mountainous terrain -- gondolas, funiculars, and chairlifts -- of different types, of different vintages, and accessing different elevations. Recorded with high-quality microphones and preamps from within these mostly enclosed mobile environments, the sounds include mechanical drones, intermittent percussiveness, and transient acoustic glimpses of a vast surrounding landscape inhabited by humans and other animals.

helikoosolek:tartu is organised my MoKS and supported by Eesti Rahva Muuseum and Tartu Kultuurkapital.

helikoosolek.blogspot.com
www.moks.ee

Fotonäitus 6 x 6 PEAD 21. märts--10. aprill 2011

Esmaspäeval, 21. märtsil kell 18 olete oodatud noorte fotograafide näitusmüügi „6 x 6 PEAD“ avamisele.

Osalevad: Arko Kesküla, Heikki Leis, Liina Soosaar, Rasmus Jurkatam, Renee Altrov, Rene Piirkop.

Kuue osaleja näol on tegemist omamoodi kogukonnaga, kes igapäevaselt tegutsevad erinevatel elualadel, kuid nad kõik pildistavad. Näitusel esitletavate tööde ainus kriteerium, mis iseendale seatud, on lihtne – tegemist on analoogfotograafias teostatud portreedega. Portree on sama isiklik, poeetiline, vanamoeline ja ajatu, kui tehnikagi, mida jäädvustamiseks ning edastamiseks kasutatakse.

Arko Kesküla õpib hetkel TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskonnas materjaliteaduse magistriõppes. Tõsisemalt tegeleb fotograafiaga juba mõned aastad, eksperimenteerides erinevaid pildistamis- ja ilmutustehnikaid.

Heikki Leis on elanud ja töötanud enamuse elust Tartus. Lõpetanud Tartu Kunstigümnaasiumi ja Tartu Kunstikooli kiviraidumise ja skulptuuri eriala. Aastast 2000 tegutseb vabakutselise kunstnikuna, teeb hüperrealistlikke joonistusi ja tegeleb fotograafia ning skulptuuriga. 2004 a. alates osaleb näitustel.

Liina Soosaar on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli fotograafia eriala ning elab ja töötab hetkel Tartus. Näituse idee hakkas idanema tema peas pärast lõputöö eksponeerimist samas galeriis. Tema tööde märksõnadeks on koht ja paik ning inimese suhestumine ruumiga.

Rasmus Jurkatam on õppinud kultuuriteooriat. Tegutseb vabakutselise fotograafina Tallinnas ning teeb kaastööd Eesti Foto Stuudiole. Fotograafias paelub teda eelkõige esteetiline ilu, lihtsus ja naturaalsus. Pildistab valdavalt inimesi ja laseb neil endil lugusid rääkida. Ehk leiab vaataja ka sel näitusel mõne loo.

Renee Altrovi jaoks on fotograafia „elutunnetus“. Portreteerimisel üritab ta leida igas modellis seda ehedust ja ausust, mis teeb üldse inimesest inimese. Protsessi juures naudib ta kõige rohkem kommunikatsiooni ning ühise visiooni jagamist modelliga ehk fotograafia psühholoogilist poolt.

Rene Piirkop on fotoentusiast, kes läheneb end ümbritsevale eriskummaliste pildimasinatega.

Näitus on avatud 10.aprillini 2011


Täname: Fotoluks, Seri Disain, A le Coq, Eesti Kultuurkapital, Kadi Meriluht, Sten Eltermaa ja Kadi Ritson.

loe ka:
Tartu Postimehest (22.03.2011) Raimu Hansoni "Fotograafid tõid näha tavalisi ja tavatuid pilte"

www.tartupostimees.ee/406741/fotograafid-toid-naha-tavalisi-ja-tavatuid-pilte/



Heikki Leis



Renee Altrov



Rene Piirkop

***
Fotod avamisest: Martiini, Sven V ja Priit M

Y-kohtumine: Sami Maalas (FIN) ja Gints Birznieks (LV)

Neljapäeval, 17. märtsil, kell 18 saab taas Y galeriis tutvuda Mooste Külalisstuudio (MoKSi) külaliskunstnike loominguga. Alustuseks räägib oma töödest Soome kunstnik Sami Maalas ning seejärel esineb performance'iga Läti helikunstnik Gints Birznieks.

Sami Maalas tutvustab Y-kohtumisel oma uut, ujuva aia projekti ning räägib ka varasematest, osalt seonduvatest töödest, mille puhul on alati olnud tähtis inimeste kaasamine ühiste skulptuuride ehitamisse. Nimetatud aed on praegu kujundamisel tema elukohas Tamperes – ka selle parveehitusega on seotud kohalik kogukond. Sami Maalas on lõpetanud koha- ja olukorraspetsiifilise kunsti eriala Soome kunstiakadeemias. Tema tegemistes on dialoog loomise kontekstiga tähtsam kui kasutatavad vahendid. Töödele on iseloomulik intuitiivsus ja alateadlikkus, mida nõuab reageerimine avalikus ruumis pidevalt tekkivatele üllatuslikele situatsioonidele. Sellisel moel jõuab kunstnik suurte, publiku osalusega performance’ite või rituaalideni.


Sami @ MoKS

Gints Birznieksi loomingu keskmeks on müramuusika. Kunstnik annab umbes 20-minutilise helietenduse, mis tema enda sõnade järgi põhineb sagedusmuutustel ja müramaastike tagasisidestusel ning toob kuuldavale transpersonaalse kevadõhustiku sürrealistliku heliriba. Gints Birznieks on olnud mitu aastat Läti raadios NABA saate „ThirdEar” juht, osalenud paljudes mitmemeediumilistes koostööprojektides ning õpetanud lapsi – kirjanduslaagrites sürrealismi ja loodushoidlikke lahendusi.



Gints @ MoKS

Mõlema kunstniku loometööd MoKSis toetab Põhja- ja Baltimaade mobiilsusprogrammi Kulturkontakt Nord stipendium.

Mooste Külalisstuudio Y-kohtumiste sari Y galeriis on loodud peamiselt selleks, et ka Eesti laiemal avalikkusel oleks parem võimalus MoKSi väisavate külaliskunstnike tegevusega tutvuda. Suur tänu Y galeriile ja Kaisa Eichele.
MoKS on kunstikeskus, mida veavad kunstnikud ise, siin on ateljeesid, näitusepindu, töökodasid, raamatukogu jms. MoKS tegutseb nii Moostes (nt külalisateljeed, toiduklubi, helitöötoad) kui ka väljaspool seda. MoKSi tegevust rahastavad Eesti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu, Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Põhjamaade Ministrite Nõukogu, EC programm Kultuur, Euroopa elukestva õppe programm Grundtvig, SA Tallinn 2011.

MoKSi uksed on külastajatele valla kolmapäevast pühapäevani kl 12–18, parema elamuse saamiseks aga tasuks alati all toodud kontaktidel eelnevalt programmi kohta aru pärida.


Evelyn Müürsepp
5 138 599

Siiri Kolka
56 478 473

moks@moks.ee

moks.ee

Y-kohtumine: Dennis Tan (SG)

23. veebruari õhtupoolik jätkub Y galeriis kell 19 üritusesarjaga Y-kohtumine, mis on ellukutsutud MoKSi residentkunstnike tegemiste tutvustamiseks laiemale avalikkusele. Singapurlasest helikunstnik Dennis Tan veedab Moostes ühe kuu, kuid külaliskunstniku tegevusega saavad huvilised ka lähemalt tutvuda juba teisipäeval, 22. veebruaril kl 18 ERMi näitusemajas Helikoosolekul kuulates Dennis Tani helimaailmu või kolmapäeval, 23. veebruaril kl 19 artist talk formaadis Y galeriis.

Dennis Tan on lõpetanud Bremeni ja Braunschweigi kunstiülikoolid Saksamaal ning praegu on ta reisiv helikunstnik, kelle performance’ite ja kontsertide nimekiri on pikk. Tani jaoks on alati olnud tähtsad objekt ja vorm, st materjal. Reisides ja kogu oma varanatukest kaasas kandes ning teadmata, kuhu ta järgmisena satub, on aga Tan asetanud ennast nüüd uudsesse eksperimentaalsesse olukorda, kus tavapärases koguses materjali ei ole loomiseks käepärast ning rutiin on asendatud pideva vajadusega olla valvel..


www.moks.ee
tandennis.net

rohkem infot:
Evelyn Müürsepp
5 138 599
Siiri Kolka
56 478 473

Teretulemast!

Rait Rosin, Mari – Liis Eskusson ja Anu Vask näitusel PÕIKAJAKE JA PRÜGIHUNT 23.veebruar -19. märts 2011

poster by Asterisk*

Kolmapäeval 23. veebruaril kell 17 ootame kõik külmetavaid kunstihuvilisi uue näituse avamisele Y galeriis.

Kunstnikud avavad näituse Põikajate performance etteastega Y galerii ees ja sees.

"Oleme põikajad ja jutustame oma juhtumustest, mis me tänavatel põigates oleme läbi teinud. Meie oleme põikajad ja prügihunt on kodutu, kes püüab tänaval elades ellu jääda. Kui see näitus oleks essee vormis kirjutis siis essee teesiks oleks: Põikamine on tegevusena piiriks kodutu elu ja sotsiaalselt turvalise liiklemise vahel. Põikamine võib toimuda vaid ühiskondlikult aktiivse teadvuse toel. Põikamine võiks ühiskondliku praktikana olla sujuv üleminek ja ühtlasi esmakursuseks homo sacer'i saamisel kodanikuühiskonna liikmeks. Näituse pealkiri mängib muinasjutuga "Punamütsike ja kuri hunt". Nii põikajake kui prügihunt on väljamõeldud tegelased, kes kohtuvad tänavanurgal. Seal kus maastur teeb põrgulärmi ja kiirendust ning kust vahel mõni jalakäija juhtub mööda kõndima. Sarnaselt muinasjutule on ka siinse kohtumise puhul prügihundil kõht tühi ja põikajakest ähvardab oht saada ära söödud. Kuidas laheneb olukord? Mis saab prügihundi näljasest kõhust ja mis saab põikajakesest? See joonistub lahti nii näitusel eksponeeritud installatsioonides, fotodes kui videotes. "


Põika! koduleht: lizard.artun.ee/~rait.rosin/psy_tallinn.html


"Põika!" on kahe tantsija ja ühe kunstniku ühisprojekt, mis toimus Tallinna kesklinna piirkonnas 2010 aastal. Toimumise käigus on põikamine tulnud ette ka sellistel performance'i üritustel nagu "Maikellukese Päevad", "Artfreak", "Patarei Kultuuritolm". Keskseks atribuudiks "Põika!" performance'is on ratasetega ja algselt kilega kaetud tool. Põikamine on linnas liiklemises peituvaid valikuid avardav tegevus. See on pilguheitmine rataste ja inimjalgade tallatud tänavate kui ühiskastuses olevate trajektooride tähendustesse. Põikamise käigus võib leida vastuseid küsimusele, mil viisil linnamaastiku kasutamine liikleja mõtlemist tasandab. Nii võib näha linnatänaval liiklejale kasutada mõeldud keskkonnas tsoone, mille piires saab ka ohutult põigata. Kui põikaja kohtab hunti siis tõenäoliselt korjab hunt prügi sest tal on kõht tühi ja näiteks tänaval 70km/h kihutavate autode ning pangaautomaadi vahel saab ju ka einet võtta.

Anu Vask
Tantsuõpetaja –koreograaf aastast 1997. Juhendanud noori grupis Mängurid, pikalt. Töötanud liikumisõpetajana beebikoolis, edukalt. Osalenud etenduskunstiprojektis „Merikajakas ja Kontrabass.“, keegi ei hullunud.
Ja tänavalliikumisprojektis „Põika!“, mis endiselt kestab. Õppinud eestvedamist ja emotsionaalset intelligentsust Tartu Ülikoolis. Õpetanud kaasaegset tantsu Eesti Tantsuagentuuris, kehalist Eesti Kunstiakadeemias ja fenomenoloogiat Eesti Humanitaarinstituudis. Kasvatab kaht poega, vabaabiellunu. Hobikorras yantrajoogi ja paberitega massöör. Koreograafina vabakutseline, kutsutu.
Sündinud 1972, lahkumine määratlemata.


Mari - Liis Eskusson
Olen sündinud Tallinnas 1989. aastal. Alates 2008 aastast õpin Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias tantsukunsti erialal. Lisaks koolitöödele alustasin 2010 aasta talvest koostööd Anu Vase ja Rait Rosinaga, mille väljundiks oli performance´ite sari "Põika!". Sellega seonduvalt tegin soolo lühilavastuse "Kohtumine Mulik, Looga", mis etendus ka Novembri tantsufestivalil 2010.

Rait Rosin
Sündisin Viljandis 1981. aastal. Olen omandanud bakalaureuse kraadi Eesti Kunstiakadeemias 2000-2005 maali erialal. 2005-2007 kestsid samas ülikoolis magistri õpingud Vabade kunstide teaduskonnas. 2010. aastast omandan teist magistri kraadi Tallinna Ülikoolis filosoofia erialal. Alates 2007. aastast olen tegutsenud vabakutselise kunstnikuna. Käinud kahel korral kunsti residentuurides: 2005. a Loviisa külalisateljees ja 2007. a Linzis. Kunstina olen teostanud maale, joonistusi, tegevuskunsti, videosid, filme ja fotosid. Kolmel korral üles astunud Kanuti Gildi Saali laval ja teinud 3 dokumentaal filmi. Tänavaperformance “Põika!”, mis toimus ühis ettevõtmisena Anu Vase ja Mari - Liis Eskussoniga 2010. aasta kevadsuvel sai alguse töölisteatri eeskujudest.

Näitus jääb avatuks 19. märtsini 2011.

Y galerii tänab Tartu Kunstnike Liitu toetuse eest.

Y galerii asub Tartu vanalinnas aadressil Küütri 2. Lahtioleku ajad: T-R kella 11-18 ja L kella 12-16.

loe ka:

Sirpi 18.03.2011 Margus Kiis " Anakronistlik popkunstilaine Tartus"
www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=12144%3Aanakronistlik-popkunstilaine-tartus-&catid=6%3Akunst&Itemid=10&issue=3337

vt fotosid Põika! aktsiooni dokumentatsioonist
Fotod Rait Rosina arhiivist (autor Martiini)









jne